Eluasemelaenude vallas valitseb pankade vahel tihe konkurents sihiga hõivata turgu üha agressiivsemate pakkumistega, kirjutas Lipstok Eesti Päevalehes. Seetõttu on laenutingimused intresside, tähtaegade ja omafinantseeringu osas muutunud sama-väärseks või kohati isegi soodsamaks kui mujal Euroopa Liidus. “Aktiivne eluasemelaenude pakkumine ja kampaaniad on tekitanud “kullapalaviku”, kus paljud potentsiaalsed eluasemelaenu võtjad on kartuses hiljaks või ilma jääda nihutanud otsuse tegemise mõne aasta varasemaks või otsustanud võtta laenu esialgu plaanitust suuremas summas,” märkis keskpanga juht. Seega suureneb Lipstoki sõnutsi risk, et pangad, kes kardavad potentsiaalset klienti kaotada, võivad teha kliendi maksevõime hindamisel mööndusi või isegi valeotsuseid. “Võib ka küsida: kas pangad on hakanud laenuotsustes pigem lähtuma tagatisest kui kliendi maksevõimest?” kirjutas Lipstok. Eluasemeturu ülehinnatus kätkeb Eesti Panga presidendi sõnul endas riske, mida põhjustavad võimalikud valeotsused või ebaõiged ootused seniste suundumuste jätkuvuse osas. “Eestis puudub kogemus, kuidas reageerivad laenuvõtjad tegelikult võimalikule majandusolukorra halvenemisele ning intresside tõusule, pidades eriti silmas laenuvõtjate väheseid sääste võrreldes suhteliselt suurte finantskohustustega,” nentis Lipstok. Lipstoki hinnangul meenutba elevus kinnisvaraturul 1990. aastate lõpu meeleolu Tallinna börsil, kus sündmustest kõrvalejääja võis end tunda veidrikuna, kes ei oska süllekukkunud rahateenimisvõimalust ära kasutada. “Teisalt ei hinda kliendid rongilt mahajäämise kartuses piisavalt laenu teenindamisega seotud riske,” kirjutas Lipstok. “Kuni majanduskasv püsib üle seitsme protsendi, ei pruugi võimalike valeotsuste negatiivsed tagajärjed veel avalduda. Kuid ei tohi unustada, et täna võetavatel eluasemelaenudel on keskmiselt enam kui 20-aastane tähtaeg.” Eluasemelaen tähendab paljudele inimpõlve pikkust finantskoormat. “Pankadel ei ole siinjuures täita üksnes rahavahendaja, vaid ka usaldusväärse ning laenukliendi huve parimal määral arvesse võtva nõuandja roll,” rõhutas Lipstok. Eluasemelaenude aastakasv oli sel sügisel läbi aegade kiireim ehk 57 protsenti. Tänavu kolmandas kvartalis tõusis kinnisvarahindade aastakasv ligi 30 protsendini. Kinnisvarahinnad on viimastel aastatel kasvanud 20 protsenti aastas, kuid sissetulekud kaks korda aeglasemalt. Eluasemelaenu kasvu prognoosides peavad suuremad pangad silmas turupotentsiaali, ehk veel 50.000-100.000 täiendavat leibkonda. VOOREMAA
