Eesti on valmis eluks rahaliidus, sest sarnaselt euroalaga on Eesti majandus kohanenud muutustega muude vahendite abil kui valuutakurss.
Üle 18 aasta on kroon taganud Eesti rahasüsteemi stabiilsust ja olnud majanduse nurgakivi. Konservatiivne eelarvepoliitika ja majanduse avatusele suunatud otsused on valuutakomitee süsteemi toetanud. Eesti on krooni hästi hoidnud ja kroon on Eestit hästi hoidnud.
Eestis on kohanemine muutustega käinud konservatiivse eelarvepoliitika, avatud majanduse ning paindliku töö- ja tooteturu kaudu. Meil pole olnud vajadust kohandada majandust valuutakursi kaudu. Selles mõttes ei too euroala meie jaoks muutusi.
Euroalaga liitudes on Eesti loonud endale uued arenguvõimalused. Euro iseenesest ei tee meid üleöö targemaks ega tõsta meie tootlikkust. Küll aga tähendab euroalaga liitumine, et usaldus Eesti majanduse vastu kasvab. Euroalas olles on kõikidele selge, et seal olev riik peab käituma teatud reeglite kohaselt. Liitumisega võtame endale kohustuse käituda ühiste eelarvereeglite järgi ja sellest on Eestile pikas plaanis ainult kasu.
Euroala laienemine ja ühise rahaliidu võimalikult kõikehõlmav toimimine Euroopas on äärmiselt oluline ja Eesti liitumine annab sellesse väikese lisapanuse.
Teisipäeval andsid Euroopa Liidu rahandusministrid Brüsselis lõpliku heakskiidu Eesti liitumisele euroalaga 2011. aasta 1. jaanuaril. Euroala riikide rahandusministrite ja Eesti rahandusministri ühehäälse otsusega kinnitati vahetuskursiks 1 euro = 15,6466 krooni.
ANDRES LIPSTOK, Eesti Panga president
