Olen Riigikogu majanduskomisjoni ja Euroopa Asjade Komisjoni liige, kuulun ka Riigikogu Moldova sõprusrühma. President kutsus mind ametlikku delegatsiooni, mis Moldova Vabariiki külastas.
Välisriikide tippdelegatsioonide vastuvõtutraditsioonideks on mitmesugused tseremooniad ja koosviibimised. Tavaliselt korraldab riigi president külla saabunud riigipea ja tema kaaskonna auks ühe piduliku õhtusöögi. Moldova president Vladimir Voronin lisas oma vastuvõtuprogrammi tavapärasele õhtusöögile veel lõuna Milestii Mici veinikeldris ja tuli meid isiklikult lennukile saatma. Nii näitas lõunamaise riigi juht Eesti külaliste vastu üles erilist lahkust.
Sõbralikkuse tagamaadeks on aga Moldova poliitilised pürgimused. Endise Nõukogude Liidu rahvastest usaldavad moldaavlased kõige rohkem just eestlasi. Nad tunnistavad, et Eesti on sotsialistliku suurriigi koosseisust vabanenud maadest ühiskonna arengus kõige kaugemale jõudnud. Seda, et eestlasi koostööpartneritena eriliselt aktsepteeritakse, tõestab ka asjaolu, et Moldova Eesti sõprusrühma juhib parlamendi esimees Marian Lupu isiklikult.
Moldoval on aga lääneliku tasemeni jõudmiseks minna veel pikk ja üsnagi vaevarikas tee. Majanduslik olukord Moldovas on sarnane Eesti omale üheksakümnendate aastate algul. Inimeste keskmine palk on Eesti arvestuses 100 krooni. Enamuse esmatarbekaupade hinnad on aga 90-98 protsenti Eesti hindadest.
Moldovat võib suuresti lugeda agraarmaaks. Tööstusharudest domineerib veinitööstus, mis moodustab 62 protsenti majanduslikust strateegilisest koguproduktist.
Märksa tugevamini on tööstus arenenud piirkonnas, kus paikneb Vene Föderatsiooni marionettriik Dnestri Vabariik. Selle elanikest on enamik moldaavlased, kuid riigis paikneb 1500-meheline Vene sõjaväeosa, mille kohaolek rahva üsna ettevaatlikuks ja kartlikuks teeb.
Osa Moldova territooriumi kuulumisest Vene Föderatsiooni mõjusfääri on tingitud keerulised olukorrad, mille lahendamiseks Moldova Vabariik ootab toetust Eestilt ja teisteltki Euroopa Liidu riikidelt. Nii soovib Moldova Vabariik toetust selleks, et Dnestri Vabariigi piiril oleks 24-tunnine piirivalve, mis takistaks salakaubitsejate ja teiste kuritegelike inimeste tulekut Moldovasse.
Moldova Vabariik loodab, et Eesti on hea nõu ja kogemuste andja selleks, millist abi ja toetust võiks demokraatiale pürgiv riik saada Euroopa Liidust.
Eesti delegatsioon kohtus Moldovas ka peaminister Vasile Tarleviga, Moldova Parlamendi esimehe Marian Lupuga, teabearendusministri Vladimir Molojaniga.
Moldova-Eesti Majandusfoorumil esinesid tervitustega presidendid Arnold Rüütel ja Vladimir Voronin, ettekannetega Moldova Kaubandus-Tööstuskoja esindaja ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja direktor Siim Raie.
Erinevatel kohtumistel lepiti kokku, et lähitulevikus hakkavad suhteid looma samade eluvaldkondade inimesed nii Moldovast kui ka Eestist. Juba aprillis külastab Eestit Moldova põllumajandusminister.
Eesti on valmis pakkuma võimalust stazeerimiseks Moldova riigiametnikele, sealjuures ka nendele, kes on leidnud rakendust juhtivatel positsioonidel.
Loodame, et Moldovast saab tulevikus edumeelne ja demokraatlik riik Euroopa Liidu koosseisus. Ka meie vabariik võidab sellest, mida rohkem on riike, kellel on samasugune poliitiline ja majanduslik orientatsioon nagu Eestil.
Mati Kepp,
Riigikogu liige,
Rahvaliit
