Kuigi ühegi ettevõtte juht ei ütle, et maksab sama töö eest meestele ja naistele erinevat palka, leidub valdkondi, kus töötavad naised, sest nad on nõus sealse palgatasemega. Näiteks aknatootja Vesmont juht Jevgeni Sevt?enko ütles hiljuti Äripäeva ajakirjanikule, et konkurentsirikkal turul tegutsevad firmad üritavad tootmiskulusid piirata erinevalt ning Vesmont on ainuke Eesti plastakende tootja, kes kulude vähendamiseks kaasab tootmisesse naistööjõudu. Kui statistikaameti andmeil moodustab Eestis naiste brutotunnipalk jätkuvalt veidi alla 76 protsendi meeste keskmisest tunnipalgast, siis konsultatsiooni- ja personaliotsingufirma Fontes PMP uuring annab teise tulemuse. Samas keskendub Fontes oma palgauuringutes peamiselt 20 ja enama töötajaga äriettevõtetele, mis enamasti põhinevad erakapitalil. Nii märgib Fontese «Eesti palgauuring 2005», et viimasel viiel aastal on meeste üldine palgatase sama töö väärtuse juures olnud umbes 10 protsenti kõrgem naiste palgatasemest. Põhjus pole siin firma palgapoliitika tasu määramisel, vaid näiteks saavad mehed sageli suuremat tulemustasu, samuti on mõned tööd oma olemuselt sobivamad peamiselt meestele ja on samas kõrgemalt tasustatud. Konsultant Urmas Orula lisas, et kohati on naiste palgad ka kõrgemad kui sama tööd tegevatel meestel. Saksamaal hiljuti avaldatud 2004. aasta andmeil põhinev uuring näitab, et Euroopa Liidu liikmesriikidest on Eestis ning Slovakkias naiste ja meeste palkade vahe kõige suurem. Ametiühingutele kuuluva majandus- ja sotsiaalteaduste instituudi (WSI) ülevaates järgnevad Eestile ja Slovakkiale Saksamaa ning Suurbritannia ning vaid neljas ELi liikmesriigis – Itaalias, Portugalis, Maltal ja Sloveenias – oli palgaerinevus meeste ja naiste vahel vähem kui 10 protsenti. VOOREMAA
