Tõelise üldrahvaliku muinsuskaitseliikumise üheks algatajaks oli Raamatuühingu juurde asutatud klubi ?Tõru?, mis asutati 1974. aastal, esimees algusest tänaseni Trivimi Velliste. Tema initsiatiivil koostati esimene projekt muinsuskaitselise ühenduse loomiseks. Sisuliselt esimene muinsuskaitseklubi oli ?Vare? (asutati 1981, esimene esimees Ott Sandrak). Üldrahvalikku muinsuskaitse-liikumist Eestis valmistas ette ka muinsuskaitsekuude organiseerimine. Muinsuskaitsekuu algab igal aastal rahvusvahelise muinsuskaitsepäevaga 18. aprillil ja lõpeb rahvusvahelisel muuseumipäeval 18. mail. Eestis ja Tallinnas viidi muinsuskaitsekuu esmakordselt läbi 1985. aastal. Ürituste ja sellele järgnenud tegevuse käigus tekkis 1986. a. kümmekond muinsuskaitse klubi, kes organiseerisid 1986. a 16. oktoobril Jüris mälestiste korrastustalgud-kokkutuleku. Samas moodustati ka Eesti Muinsuskaitseklubide Nõukogu, millesse kuulus 12 klubi (põhiliselt Tallinnast ja lähiümbrusest, aga ka Rakverest). Eriti aktiivseks muutus altpoolt tuleva initsiatiiviga klubide loomine 1987. aastal. Selle käigus tõusis nende arv 65-ni. Sellele aitasid oluliselt kaasa klubide kokkutulekud. Uue organisatsiooni tekkimise seisukohalt olid eriti tähtsad Kinomaja ja Keila kokkutulekud 1987. aasta kevadel. Klubide Nõukogu palvel ja kirjanikkonna volitusel pöördus ENSV Kirjanike Liit (esimees Vladimir Beekman) ENSV Ministrite Nõukogu poole seltsi asutamist toetava kirjaga, millele järgnes riikliku orgkomitee moodustamine. 1987. a. Hirvepargi sündmused eskaleerisid järsult pingeid muinsuskaitseliikumise ümber. Keelati ära Tarvastu kokkutulek ning keelduti andmast seltsi asutamiseks TRÜ aulat.
Eesti Muinsuskaitse Selts loodi 12. detsembril 1987 Ametiühingute Majas Tallinnas. Seltsi Asutavale Kogule olid 80 tegutsevat klubi valinud 239 saadikut, kes otsustasid asutada Eesti Muinsuskaitse Seltsi, võtta vastu selle põhikiri ja valida seltsi esimeheks kogu liikumise põhiinitsiaator Trivimi Velliste. Valiti 37-liikmeline volikogu ja 5-liikmeline keskrevisjoni toimkond. Seltsi auesimeheks valiti teenekas muinsuskaitseõpetlane Villem Raam. Volikogu esimesel istungil samal õhtul valiti oma koosseisust 15-liikmeline juhatus. Seltsi esimees nimetas oma asetäitjateks Jaan Tamme ja Heno Sarve.
Vastavalt põhikirjale oli seltsi aluseks omavalitsuslike õigustega algüksus, millest enamus olid moodustatud kas asukohajärgsel (Tallinnast näit Nõmme Heakorra Selts) või siis ühe asutuse või kooli baasil (Vabaõhumuuseumi Muinsuskaitse Klubi). Seltsi koosseisu ühines ka rida varem tegutsenud kollektiive (Tallinnast TA Meeskoori Muinsuskaitse, Klubi ?Lühike jalg 9?, Tallinna Rahvaspordiklubi ?Eston?, Tallinna English Club, Eesti Raamatu Klubi, Noorte Arhivistide Nõukogu jt). Seltsiga ühinesid või selle juurde tekkisid veel nn. seisuslikud algüksused (kirikuõpetajaid ühendav ?Portaal?, Eesti Seppade Ühendus, Eesti Restauraatorite Ühingu Muinsuskaitse Klubi) ja nn rahvuslikud algüksused ( Juudi Kultuuri Selts, H. Abovjani nim. Armeenia Kultuuri Selts, Tallinna Vene Muinsuskaitse Selts, Tatari Kultuuri Selts).
Seltsi osakondade loomine toimus regionaalsel alusel, milleks tulid kokku antud piirkonnas tegutsevad muinsuskaitse algüksused. Esimene omaette osakond loodi Võrus 5. detsembril 1987 (Võrumaa Muinsuskaitse Selts). Sellele järgnesid Tartu Muinsuskaitse Ühendus, Järvamaa Muinsuskaitse Selts, EMS-i Virumaa Ühendus, Saaremaa Muinsuskaitse Selts, Pärnu Muinsuskaitse Selts (ühendas ka maakonnas tegutsevaid üksusi), Viljandimaa Muinsuskaitse Ühendus, Lõuna-Harju Muinsuskaitse Ühenduse Teabekeskus, Läänemaa Muinsuskaitse Ühendus, Lähi-Tartu Muinsuskaitse Ühendus, Maaläänlaste Muinsuskaitse Ühendus. 1990. aastaks oli osakondade võrguga kaetud pea terve Eesti. Neid ei tekkinud vaid Põhja-Tartumaal ja Jõgevamaal. 1988. aasta lõpuks oli asutatud 185 algüksust, mis ühendasid endas ca 6000 liiget. Lisaks neile tegutses ka Välis-Eesti Muinsuskaitse Selts, mis asutati 22. mail 1988. Selle esimeheks valiti Neeme Järvi, tegevesimeheks Lembit Soots. Tööd kohtadel (Toronto, Montreal, Vancouver, New- York, Los- Angeles, Stockholm, Göteborg, Adelaid, Leicester, Bradford, London jm) aitasid organiseerida Rein Taagepera, Matti ja Enno Klaar, Rain-Robert ja Hain Rebas, Rein Grabi jt. 1988. aasta detsembris asutati Soomes senini tegutsev Eesti Muinsuskaitse Seltsi Tugi.
EMS
