Viimasel aastal toimunud suunamuutused metsapoliitikas sunnivad metsaomanikke oma metsi ebaefektiivselt majandama, sellega kaasneb kahju nii omanikele kui ka riigile tervikuna. Teadlaste hinnangul ulatub tekkimata jääva käibe suurus miljardi kroonini, inimestel jääb tegemata töö ja saamata palk, riigile jäävad laekumata maksud.
Raie kriteeriumiks vanus
Suurim tagasilöök on seotud ainult metsa vanuse järgi raiete lubamises ? lähenemine, mis teeb nõutuks nii metsaomanikud, metsateadlased kui ka ametnikud, kes metsaasju peavad korraldama.
Metsas on lageraie tegemise eelduseks, et puud on saavutanud küpsuse. Küpsuse määramiseks tuntakse metsanduses erinevaid kriteeriume, need on järgmised:
– mahuküpsus (eesmärk saada metsast maksimaalselt puitu keskmiselt aasta kohta);
– tehniline küpsus (eesmärk saada maksimaalselt tarbepuitu keskmiselt aasta kohta);
– hinna küpsus (eesmärk saada maksimaalselt hinda keskmiselt aasta kohta)
– kasumiküpsus (eesmärk saada maksimaalselt kasumit keskmiselt aasta kohta);
– bioloogiline küpsus (raiutakse, kui puu eluiga lõpeb).
Kõige varem saabub mahuküpsus, veidi hiljem saabub tehniline küpsus, siis hinnaküpsus ning seejärel kasumiküpsus. Eelnevatest palju hiljem saabub bioloogiline küpsus.
Arenenud metsandusega maades kasutatakse tulundusmetsades kombinatsiooni erinevatest küpsustest raieküpsuse määramisel, enim lähtutakse tehnilisest ja kasumiküpsusest.
Meil on uue metaseaduse muutmisega kehtestatud küpsuse kriteeriumiks ainult vanus, mis mõnel puuliigil võib olla kriitiliselt lähedane puu eluea lõpule.
Näiteks kaasikute kasvatamine 70 aastani, eriti kui on tegemist sookasega, on üsna kahtlane ettevõtmine. Sama lugu on endistele põllumajanduslikele maadele tekkinud okaspuumetsaga, mis on küll kiire kasvama, kuid puidu poolest üsna kehva kvaliteediga.
Paljudel juhtudel on sellistel maadel männikute kasvatamine 100-aastaseks äärmiselt ebamajanduslik, kuna puude maksimumparameetrid saavutatakse märksa varem ning raieks vajalikku vanust oodates võib puidu kvaliteet tõsiselt halveneda.
Järeltulevatele põlvedele korralik mets
Teadmine, et viimase 60 aastaga on metsade pindala põllumaade arvelt suurenenud orienteeruvalt 1 miljon hektarit, peaks seadusandjatele olema piisavaks põhjuseks põhjalikumate uuringute tegemiseks raiepiirangute võimalike tagajärgede kohta.
Raievanuse suurendamisel lubatav raiemaht väheneb, samas suureneb raiutava madalakvaliteedilise puidu maht seoses mädanikega. Enim kasumit andva kvaliteetse palgi raiemaht väheneb.
Tänase Eesti metsatööstus on orienteerunud kvaliteetse puidu mehhaanilisele töötlemisele. Kahjuks töötab riik oma regulatsioonidega tööstuse arengule vastu, piirates kunstlikult kvaliteetse puidu kasutamist. Kui riigi metsapoliitika ainsaks eesmärgiks on raiemahtude vähendamine, siis seda eesmärki toimunud muudatus kahtlemata teenib, ebaselge on selle eesmärgi saavutamise hind, mille negatiivsus väljendub tulu kahanemises ning vähemkvaliteetse puidu osatähtsuse suurenemises.
Majanduslik mõtlemine on asendunud populismist ajendatud emotsioonidega ning üksikute ?asjatundjate« arusaamade põhjal on tehtud kogu majandussektorit mõjutavaid otsustusi.
Populaarne on rääkida järeltulevatele põlvedele jäetavast metsast. Järeltulevatele põlvedele ei saa pärandada tänaseks küpseks saanud metsi, järeltulevatele põlvedele saame pärandada korraliku metsa, mille oleme rajanud tänaste küpsete metsade asemele.
Kevadise metsaistutamise ajal on järeltulijatele metsapõlve rajamisega hea tõestada oma positiivset suhtumist riigi tulevikku, järgmise raiehooaja alguseks võiks riik näidata positiivset suhtumist ka olevikus elavate inimeste majanduselu korraldamisse.
ANDRES TALIJÄRV,
Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektor
