Eesti majandust ei tohi ohverdada rahvatervise altarile

Koroonaviiruse levik ja eriolukord panevad proovile meie inimeste tervise ja solidaarsuse. See on meie ühiskonnale enneolematu stressitest. Nii nagu kriisiolukorras selgub inimese tõeline loomus, selgub nüüd ka Eesti majanduse tegelik võimekus kriisiga toime tulla ja sellest taastuda.


Kõik lahendused peavad keskenduma Eesti majanduse käekäigule, sest majandus ei ole tekkinud kriisis kõrvalteema. Isegi juhul, kui meil õnnestub koroonaviiruse levik täielikult tõkestada, võib edu hind olla pikemas perspektiivis kordades kõrgem. Eelmisest majanduskriisist mäletame, kui järsku kerkis töötute arv. See pani paljud pered sundvaliku ette – kas tasuda vee- ja küttearved, laenumaksed või tagada perele õhtusöök. Juhul kui me toome rahvatervise altarile ohvriks Eesti majanduse, on pikaajaline tagajärg tuhandete inimeste elujärje halvenemine. Sellest tõsiasjast lähtuvalt töötasime valitsuses välja riigi lisaeelarve toetuspaketti ja majandusmeetmed, mis aitavad Eesti inimestel ja ettevõtetel lühiajalise majanduse kokkutõmbumisega kohaneda.
Majanduspaketi eesmärk on lihtne: võimalikult paljud töökohad tuleb säilitada ning ettevõtted peavad saama piisava ajutise toe, et kriisiperiood üle elada.

Riigi tugi kindel

Töökohtade kaotamise vältimiseks kompenseerib riik ajutiselt suurema osa inimeste palgast nendes sektorites, mis on kriisist enim mõjutatud. Eesti ettevõtete töö tagamiseks pakutakse ajutisi maksuleevendusi, täiendavat laenukäendust ja erakorralist käibelaenu Kredexi vahendusel. See meetmete pakett peab saama võimalikult kiiresti riigikogu heakskiidu, sest juba praegu kuuleme töökohtade koondamisest.
Erinevalt eelmisest majanduskriisist on praegune valitsus teinud poliitilise otsuse vältida lühiajalises plaanis riigieelarve kärpeid. Seetõttu rahastame kriisimeetmeid varem kogutud reservide ja laenu abil. Samas ei ole selline lähenemine pikas plaanis jätkusuutlik. Praegu ei tea keegi, kui kaua koroonaviirusest tingitud kaos Eesti ja Euroopa majanduses kestab.
Eesti Pank on hinnanud, et lühiajalise kriisi korral on oodata 6% majanduslangust. Kui kriis kestab sügiseni, on prognoositav langus juba 14%. See tähendab, et meil tuleb valmis olla ka pikaajaliseks kriisiks ning kindlasti ei saa me lennukilt kergekäeliselt raha külvata. Riigi pakutavaid meetmeid tuleb pingsalt jälgida ning hoolitseda juhtumipõhiselt selle eest, et iga euro läheks sinna, kus sellest on võimalikult palju kasu. Iga toetus tähendab lisakulu Eesti maksumaksjatele ning seetõttu ei ole pikaajaline üle võimete elamine jätkusuutlik. Otsuste aluspõhimõte on, et riigi toetus peab olema nii lühike kui võimalik ja nii pikk kui vajalik.
Juhul kui kriis kestab oodatust kauem, tuleb üle vaadata ka avaliku sektori kulutused. Igas majanduskriisis avaldub alati sama vastuolu. Erasektori töötajad, kelle tegevus toob riigile maksutulu, on kriisis alati haavatavamas seisus kui avaliku sektori töötajad, kellele on üldjuhul tagatud töö ja sissetulek. Avalik sektor ei tohi kunagi unustada, et sellistel hetkedel tuleb olla solidaarne. Maksutulude vähenemisega tuleb vähendada ka kulutusi. Seetõttu tuleb pärast esialgset abimeetmete paketti vaadata kriitilise pilguga üle ka riigi kulud.
Siin on peidus järgmine vastuolu. Samal ajal, kui me peame pikaajalises vaates jooksvaid kulusid kokku hoidma, tuleb meil jätkata kulutamist.

Suurendada toetusi

Kriisi järel lükkavad inimesed ja eraettevõtted edasi varem planeeritud investeeringuid. See toob omakorda kaasa tööpuuduse ja käibelanguse näiteks ehitussektoris. Selle vältimiseks peab tekkiva puudujäägi kompenseerima riik. Mina näen võimalike lahendustena riiklike investeeringute toomist varasemaks. Olgu selleks siis lisaeelarves ettenähtud lisatoetus kohalikele omavalitustele teede- ja taristuinvesteeringuteks või investeeringud korterelamute terviklikuks rekonstrueerimiseks. Peale selle on kriis näidanud, kui oluline on tagada ettevõtete ja asutuste toimimiseks kvaliteetne interneti püsiühendus. Head õppetundi ei tohi raisku lasta ning seetõttu suurendame lisaeelarvega kiireloomuliselt toetusi nn viimase miili investeeringuteks. See toob Eesti kodudele juba lähiajal kiire (vähemalt 30MB) interneti püsiühenduse.
Parim meetod, kuidas aidata meie ettevõtjatel kriisist taastuda, on nende kulusid vähendada. Aktsiiside langetamine tähendab riigieelarvele küll rahalist kaotust, kuid elektri-, diisli- ja gaasiaktsiisi langetamine aitab ettevõtetel ja eraisikutel oma kulusid märkimisväärselt vähendada. Seda eriti suurte ettevõtete puhul, mis tasuvad enamiku riigieelarvesse laekuvatest maksudest. Langetades kaheks aastaks aktiise, vabanevad ettevõtetele lisavahendid, mis aitavad neil kriisist kiiremini väljuda.
Kõik nimetatud ja kohati vastuolus näivad sammud ei ole täppisteadus. Nende edu võti on ennekõike ajastus. Majandusmeetmete õigeaegne rakendamine ja riigieelarve edasine planeerimine eeldab väga head tasakaalutunnetust ning siin on vaja ekspertide, ettevõtjate, töötajate ja poliitikute pidevat dialoogi. Ainult hea koostöö tagab, et koroonaviirusest tingitud mõjud oleksid lühiajalised ja Eesti ettevõtlus saaks kiiresti taastuda.

Aivar Kokk,
riigikogu rahanduskomisjoni esimees,
Isamaa

blog comments powered by Disqus