Eesti majanduskasv aeglustub

SEB värske majandusprognoosi põhjal suudab maailmamajandus lähiaastail suuremaid karisid vältida, kuid tööturu piirangud hoiavad kasvu tagasihoidlikuna. Eesti majanduskasv aeglustub järsult nõrga väliskeskkonna mõjul, kuid eratarbimine ei luba SKP kasvul alla kahe protsendi taseme langeda


Pärast heitlikku poolaastat on olukord maailmamajanduses muutunud viimastel kuudel stabiilsemaks.

Kuigi globaalse majanduslanguse tõenäosus on vähenenud, jääb majanduskasv vähemalt jõukates riikides hillitsetuks, seda ennekõike geopoliitika ja olukorra tõttu tööturul. OECD riikides on keskmine töötuse määr jõudnud viimase 40 aasta madalaimale tasemele.

Globaalse kaubavahetuse varasem kiire kasv on pöördunud langusse. Üks selle põhjustest on USA ja Hiina vaheline tariifisõda. Kaitsetollide otsene mõju on olnud vähene, kuid see on mõjutanud osaliste kindlustunnet. Ekspordi madalseis on üks peamistest Euroala aeglase majanduskasvu põhjustest.

Sisetarbimise tõus saab vaatamata tööturu tugevusele olema siiski tagasihoidlik, sest tarbijad on ettevaatlikud ja soovivad pigem suurendada säästmist kui rohkem tarbida. Tänavu piirdub Euroala majanduskasv kõigest ühe protsendiga.

Ekspordist sõltuva Eesti jaoks on praegune väliskeskkond selgelt ebasoodne. Kaubaeksport on languses juba alates juunist, energiakaupade müügi suur languse tõttu. Tööstusettevõtted on tuleviku osas väga pessimistlikuks muutunud ja tõenäoliselt hakkab mahtude langus puudutama aina suuremat osa tegevusaladest. Lisaks hetkekonjunktuurile on küsimärgi all eksportiva tööstuse pikaajaline konkurentsivõime – võrreldes sarnase elatustasemega riikidega, on Eesti töötlevas tööstuses hõivatud liiga palju inimesi, kuid sealt saadav lisandväärtus on madal.

Eesti majanduskasvu jääb toetama eratarbimine. Eesti tööhõive püsib ühena Euroopa kõige kõrgematest ja kroonilise tööjõupuuduse tõttu ei ole valmis tööandjad töötajatest loobuma ka siis, kui majandus veidi aeglasemalt kasvab.

Tugeva aasta alguse tõttu kasvab Eesti SKP tänavu 3,2% ja aeglustub järgmisel aastal kahe  protsendini.

VOOREMAA

blog comments powered by Disqus