“Ma ei arva, et uus aeg nõuab uusi inimesi või õpetajatööd tuleks interneti ja mobiiltelefonide ajastul teha täiesti teistmoodi. Õpetaja põhiroll on nii antiikses Kreekas kui tänases Euroopas seisnenud ennekõike huvi äratamises ja suuna näitamises. Selle ameti suurim väljakutse on teha möödapääsmatult vajalik huvitavaks. See eeldab aga, et õpetaja on oma ainevaldkonnas heas mõttes fanaatik, loov isik ja mitte tuima töö tegija,? rääkis riigipea.
“Ma ise olen käinud koolis USA-s, mu poeg on õppinud nii Saksa, Eesti kui Ameerika koolides. Eesti kool ei ole teistest viletsam, aga paraku ka mitte oluliselt tugevam. Erinevused eksisteerivad pigem ülikooli tasemel ja peamiselt humanitaaraladel,? ütles Vabariigi President.
Ta meenutas nii hiljutisel Teaduste Akadeemia üldkogul kui presidendi äsjaloodud mõttekojas kõlanud seisukohta: teadmistele põhinevate riikide ja majanduse areng ning edukus on üksüheses seoses sellega, millise osakaalu üliõpilastest moodustavad loodusteaduste ja reaalainete õppurid ning kui palju on haritud insenere. “Sellest faktist ei saa mööda vaadata ka üldhariduskoolide õppekavade koostajad ja nende kavade kinnitajad. Kui me täna vähendame matemaatika, füüsika või bioloogia ainetunde, siis hiljemalt 20-30 aasta pärast on meie lastel põhjust meiega rahulolematud olla,? ütles president Ilves.
Riigipea tsiteeris ka peagi kümme aastat vanaks saavat dokumenti ?Eesti haridusstrateegiad 2015?, mis kuulutab hariduse eestlaste rahvusreligiooniks. “See on usk teadmiste jõusse, et just haridus teeb uksed lahti, aitab jõuda igas mõttes rikkama ja täisväärtuslikuma eluni. Eesti rahvas jõudis selle äratundmiseni hiljemalt 19. sajandil, kui talupered saatsid oma keskmise või noorema poja linna kooli,? rääkis president Ilves.
“Me peaksime seda usku hoidma. See tähendab, et peame õppima. Õppima peavad kõik, nii president, haridusminister, koolijuht, õpetaja kui ka õpilased.?
Presidendi kantselei avalike suhete osakond
