Küll sind eesti pojad, tütred
võt’vad kaitsa, kasvata’.
Tulevikuilma kojas
saad siis auga helkima. (Anna Haava )
Millest jutt? Kes arvas eesti keelest, tegi seda õigesti. Tema ja kõigi eestlaste lootus oli seotud meie emakeele parimate päevadega. Rõõmustasime, kui Tartu Ülikool muutus eestikeelseks, kui loomulikuna tundus see, et põhiseadus määratles eesti keele eest hoolitsemise ja riigikeelena tunnistamise. Mis siis on juhtunud, et südamed endiselt muretsema peavad?
On juhtunud see, et kaupluses viib memm kauba tagasi müügisaali ja lahkub vaikides kauplusest, kuna müüja nõuab temaga suhtlemisel vene keelt. See pole väljamõeldis. See on juhtunud Eesti Vabariigis, mitte ENSVs.
On juhtunud see, et eesti neiu on sunnitud ära tulema ülikoolist, sest üks temale vajalikest kursustest on vaid ingliskeelne ja tema sellel alal väga tugev ei ole. Jutt on tava- mitte doktoriõppest. Analoogia ähvardab kutseharidust. Peetakse eesti keele taandamise plaane.
Mõjutab arstiabi kvaliteeti
On juhtunud see, et inimene ei saa aru ingliskeelsest arsti diagnoosist, ka isegi perearsti abiga. Kumbki ei valda sellisel määral keelt.
Keeleinspektsiooni 2017. aasta tegevuse aruande kohaselt kontrollis keeleinspektsioon aasta jooksul 216 meditsiinitöötaja (arstid, sh perearstid, meditsiiniõed, hooldustöötajad, proviisorid) eesti keele oskust, sh esmakontrollis 101 ja järelkontrollis 115 töötaja eesti keele oskust kokku 20 tervishoiuasutuses. Esmakontrolli läbinute puhul tuvastati 62 keeleseaduse nõuetele mittevastava eesti keele oskusega töötajat. Järelkontrolli läbinute puhul kontrolliti 115 töötajale varem tehtud ettekirjutuse täitmist ning selgus, et ettekirjutuse on täitnud 35 töötajat, viie töötajaga oli tööleping lõpetatud. 78 töötajale tehti koos ettekirjutusega sunniraha hoiatus. Osade suhtes sunniraha ka rakendati.
Eeltoodud statistika näitab, et keeleoskuse nõuete järgimine on probleemne ja see probleem on laialdane ning arstiabi kvaliteet on sellest tulenevalt ka suure küsimärgi all. Arstil ei ole võimalik osutada kvaliteetset arstiabi, kui ta ei mõista patsienti, ja vastupidi. See seab ilmselgelt ohtu patsientide elu ja tervise. Igal Eesti kodanikul peaks olema võimalik saada eesti keeles arstiabi ning seda ilma, et ta peaks arsti vastuvõtule kaasa võtma tõlgi või kellegi kolmanda.
On juhtunud see, et keeleseaduse eesmärki ja seal kirja pandut, et tuleb arendada, säilitada ja kaitsta eesti keelt ning tagada eesti keele kasutamine peamise suhtluskeelena kõikides avaliku elu valdkondades, ei täideta. Ei täideta analoogselt näiteks liiklusseadusega. Endiselt on avaliku elu juhtivatel ametikohtadel inimesed, keda võib asetada liiki – „Ei kommentaari“. Ja kui riigikogu tahtis laiendada keeleinspektsiooni võimalusi selliste inimeste mõjutamiseks, siis tänasele võimuliidule see ei meeldinud ning hääletati maha. Vaatame endiselt läbi sõrmede seaduse mittetäitjatele, sealhulgas kohalikud omavalitsused, kaubandusketid, haiglad.
Oluline keeltenõuete jälgimine
Viimased on sageli probleemi ees, kas kasutada eesti keelt mitteoskavat arsti tervishoiuteenuse tagamisel või anda järele selle kättesaadavuses ja kvaliteedis. Meie omad arstid lahkuvad või on seda tuba teinud, siirdudes parematele jahimaadele.
Probleemi tahab lahendada sotsiaalministeeriumi algatatud sellealane seaduseelnõu, mille suhtes on kriitilised nii Eesti Konservatiivne Rahvaerakond kui arstid. Kuidagi ei saa nõustuda olukorraga, kui võõrakeelne arst asub praktikale ilma riigikeele oskuseta lootuses, et omandab keele suhtluse käigus ja seejärel sooritab keeleoskuse eksami. Juhendajat ei tohi sundida välisriigi arsti võõrkeeles juhendama, teisi tervishoiuasutuse töötajaid ei tohi muuta tõlkideks ega tööandjaid sundida tööle võtma eesti keelt mitteoskavaid arste. Selline olukord kahjustab arstiabi kvaliteeti ja võib ohustada patsiente, mitte ei paranda arstiabi kättesaadavust. Jällegi näide, kui oluline on keelenõuete järgimine, mitte nende leevendamine.
Meie suuremate linnade peatänavatel liikumisel on pea võimatu teha vahet, mis linna või riigiga tegu. Oleme kaotamas oma Eesti nägu ja maksame lõivu võõrkeelsele reklaamile võõrkeelsetele firmadele. Nii seisame siis oma kauni emakeele säilimise, arendamise eest! Ma ei nõustu kuidagi Igor Gräzini ühes telesaates väljaöeldud mõttega, et eesti kultuuri saab viia edasi ka inimene, kes räägib inglise keelt, peaasi, et sööb hapukapsaid verivorstiga ja kama. Eesti maa ja eesti keel kuuluvad kokku!
Ja see pole sama, mis keelte mitteoskamine. Meie väike rahvas ei saagi kuidagi ilma võõrkeeli oskamata, kuid omal maal peame oma keelega hakkama saama. Täna me seda aga ei saa. Mitte igal pool ja igas kohas. EKRE muudab selle. Ja see pole mitte loosung, vaid tulevane reaalsus.
RAIVO PÕLDARU, riigikogu liige
