Mais alanes kaupade eksport aastatagusega võrreldes kuus protsenti ja import kümme protsenti. Esimese viie kuu kokkuvõttes on kaupade ekspordikäive ühe protsendi ja impordikäive viie protsendi võrra väiksem. Osaliselt on kaubavahetuse käibe languse taga hinnalangus. Esimese viie kuu kokkuvõttes on Eesti tööstuse ekspordihinnad aastases arvestuses langenud neli protsenti ja impordihinnad kolm protsenti. Hindade languse taga on kehv nõudlus ja ülepakkumine tooraineturgudel.
Kaubarühmade lõikes on pilt siiski üsna erinev. Mobiilsideseadmete, puidu, mööbli, mitmesuguste mõõteriistade ja mustmetallist toodete eksport kasvab. Oluliselt on vähenenud aga ehitusmasinate (transiit Lääne-Euroopast Venemaale), piima, viina ja naftaõlide eksport. Venemaa rolli ei maksa samas üle tähtsustada. Eesti ettevõtjad on oma sõltuvust Vene turust oluliselt vähendanud. Selle aasta esimeses kvartalis moodustas Vene turu osakaal Eesti kaupade ja teenuste ekspordist vaid viis protsenti.
Konjunktuuriinstituudi uuringu tulemuste järgi on Eesti töötleva tööstuse ettevõtete hinnangul nõudlus välisturgudel nende toodete järele allpool keskmist taset. Samas on tööstusettevõtete kindlustunne selle aasta esimesel poolel püsinud suhteliselt stabiilne. Ettevõtjad ootavad müügimahu, hindade ja töötajate arvu püsimist senisel tasemel. Riskidena nähakse jätkuvalt Venemaa/Ukraina konflikti ja Kreeka kriisi.
Viimaste kvartalite jooksul toimunud majanduskasvu kiirenemine Euroopas võib aasta teisel poolel taas pidurduda. Kuigi Kreeka osakaal Euroopa majanduses on väike, vähendavad hiljutised sündmused suure tõenäosusega investeerimisjulgust Euroopas isegi juhul, kui esialgne kokkulepe Kreeka abipaketi osas peab. Maailmamajandust ja toorainete hindu mõjutab ka majanduskasvu aeglustumine Hiinas.
LIIS ELMIK, Swedbanki vanemökonomist
