Ülemöödunud nädalavahetusel Tallinnas peetud Eesti karikavõistlustel bridžis paaridele saatis edu jõgevalast Oleg Sirotinit: ta võitis koos tartlase Kalle Kulbokiga esikoha. Jõgeva bridžiklubi presidendi Ülis Riisalu kinnitusel pole ükski Jõgevamaa bridžimängija varem nii olulisel võistlusel nii head tulemust saavutanud.
Oleg Sirotini sõnul on Eesti karikavõistlused üks kolmest olulisemast turniirist Eesti bridžikalendris. Seekord osales turniiril 44 paari. Nii et ülearu kergelt võit tulla ei saanud.
“Minule olid seekord siiski suureks abiks n-ö algaja õnn ja paarimehe suurepärased oskused,” ütles Oleg Sirotin.
Algajaks teda, tõsi küll, bridžis lugeda ei saa. Esimest korda proovis ta seda mängu 1981. aastal, ent siis tuli sisse suur vahe. Järjepidevamalt ja tõsisemalt on ta asjaga tegelnud kolm viimast aastat. Hiljuti, kui ta endale uut paarilist otsima hakkas, selgus, et sama töö on käsil ka viisteist aastat bridžipausi pidanud Kalle Kulbokil, kunagisel kuningriiklasest poliitikul ja kodanikuõiguste aktivistil. Sirotin ja Kulbok proovisid koos mängida ja selgus, et see tuleb neil täitsa hästi välja.
“Oleme küll mängutasemelt üsna erinevad: mina sain tänu karikavõistluste võidule alles esimesed nn kuldsed meistripallid, seitse tükki, Kulbokil on aga vaid kaheksa palli Eesti Turniiribridži suurmeistri tiitlist puudu,” ütles Oleg Sirotin. “Aga võrdsest tasemest on teinekord olulisemgi see, et mängijate vahel tekiks “keemia”, et oldaks võimelised teineteist ka sõnadeta mõistma ning ühes suunas mõtlema.”
See seletab ka, miks klubisiseste paaride asemel moodustuvad tihti klubide ülesed. Kõik Jõgeva bridžiklubi liikmed, kes paaride karikavõistlusel osalesid, mängisidki paaris teiste klubide esindajatega. Marko Tenn tuli koos tartlase Tanel Kõivupuuga kaheteistkümnendaks, Ülis Riisalu koos tartlase Hannes Nurgaga kahekümnendaks ja Kalle Ojassalu koos Viljandist pärit Mait Pariga kolmekümne kaheksandaks.
“Marko Tenn, kel samuti suurmeistri tiitlist vaid veidi puudu, püsis koos oma paarilisega turniiri alguses tunduvalt kõrgemal kohal, aga siis hakkasid nad liigseid riske võtma ja langesid kaheteistkümnendaks. Samas ei ole bridžis kunagi arukas tagantjärele targutada, et kes mida tegi või kuhu langes.”
Ambitsiooni pole
Eesti karikavõistlused paaridele on üks katsevõistlusi, mille tulemuste põhjal pannakse paika Eesti bridžikoondis.
“Tänu turniirivõidule sain päris arvestatava koguse koondise kvalifikatsioonipunkte ja võin end pidada 2018. aasta koondise kandidaadiks,” ütles Oleg Sirotin. “See on nii tänu hiljutisele reglemendi muutusele. Varem oli koondisse pääsemisel oluline roll elu jooksul saavutatud tulemustel, nüüd värskematel tulemustel, ning nüüd algas just 2018. aasta koondise kvalifikatsioonitsükkel. Pean siiski tunnistama, et koondisse pürgimise ambitsiooni mul pole. Ma hindan oma taset kainelt ega ole karikavõistluste võidust n-ö õhku täis läinud.”
Küsimusele, miks ta bridži mängib, vastas Oleg Sirotin, et igal inimesel peab mingi “kriuks” olema: kes käib jahil või kalal, kes mängib diskgolfi, aga tema kirg on bridž.
“Bridž võimaldab oma hasardi kultuursel ja ohutul viisil välja elada. Mõned kasiinosõltlased on näiteks oma elus kannapöörde teinud ja bridži mängima hakanud. Sel viisil on bridžist ühiskonnale kasu tõusnud,” arvas Oleg Sirotin.
Tema sõnul sõltub tavalises kaardimängus palju sellest, kuidas kaart jooksma hakkab. Turniiribridžis on aga mängijad võrdses olukorras, sest kahes lauas mängitakse sama kaartide jaotusega.
“Bridžis tagab edu rahulikkus, hea mälu, riskijulgus, inimpsüühika tundmine ja mõned muud omadused. Trenni saab sellel spordialal teha aga vastavat kirjandust lugedes. Selleks jääb, tõsi küll, aega vähevõitu ja ega eesti keeles suurt midagi lugeda olegi, pigem ikka vene või inglise keeles. Ent ka kõik turniirid on üksiti trenni eest,” ütles Oleg Sirotin.
Bridž ja pokker
Tema sõnul on Jõgeva bridžiklubis üle kolmekümne liikme. Klubi mänguõhtud toimuvad neljapäeviti Jõgeval Madise majas või Põltsamaal Hullava Naise pubis. Mängimas käiakse ka naabrite juures – Tartu, Rakvere ja Paide klubis. Sirotin on Tartu klubis pea iganädalane külaline, sest ka tema töökoht on Tartus.
Eesti võistkondlikel meistrivõistlustel mängib Jõgeva bridžiklubi esindus B-liigas, aga lähiajal loodetakse A-liigasse jõuda. Eestis peetakse ka mitmesuguseid bridžifestivale, neist pikim ja osavõturohkem on Võsul peetav.
“Oleme ka Soome, Läti, Leedu, Poola ja Bulgaaria festivalidel käinud. Kuhu rahakott ja aeg võimaldavad, sinna läheme,” ütles Oleg Sirotin.
Eesti bridžil on tema sõnul ka paremaid aegu olnud. Aastaid tagasi osales karikavõistlustel näiteks 80-90 paari.
“Nüüdseks on paljud on pokkerile üle läinud. Seal on võimalik raha teenida, bridž viib aga raha üksnes välja,” ütles Sirotin. “Mul on hea meel selle üle, et Jõgevamaa gümnaasiumis on huvilistel õpilastel juba teist aastat võimalik läbida Lauri Naberi käe all bridži algkursus. Tänu sellele tuleb ehk vanematele mängijatele ka järelkasvu.”
RIINA MÄGI