Kui aastatel 2004-2006 oli toetuste allikaks Kalanduse Arendusrahastu, siis alates järgmisest aastast hakatakse kalandust toetama uuest Euroopa Kalandusfondist. Selle uue fondi raha kasutamiseks on hetkel Põllumajandusministeeriumi eestvedamisel koostamisel Eesti kalanduse strateegia aastateks 2007-2013, milles üritame määratleda meie kalandussektori põhilisi probleeme ning seda, kuidas Euroopa raha abiga neist jagu saada.
Eesti kalanduse probleemkohad
Täna oleme olukorras, kus oleme sunnitud tunnistama, et Eesti kalandust vaevavad probleemid, mis vajavad meie tähelepanu ning millega tuleb tegeleda. Millistele probleemidele siis üritame uue strateegia raames lahendust leida?
Üheks suuremaks Eesti kalandussektorit iseloomustavaks probleemiks tuleb pidada kalandusest sõltuvate inimeste ning püügivõimsuse ebaproportsionaalsust võrreldes kalavaruga.
Lihtsalt öeldes tähendab see seda, et täna on meil kalureid rohkem kui kala, mida on võimalik välja püüda. See omakorda tähendab, et paljude kalurite sissetulekud on väiksemad, kui normaalseks äraelamiseks vaja. Kalapüügiga tegeleva elanikkonna madalad sissetulekud on tinginud sellegi, et kalurid ei ole võimelised vajalikul määral investeerima, mis omakorda tähendab, et paljud kasutatavad põhivahendid on amortiseerunud. Lisaks kujutab selline olukord endast riski illegaalseks püügiks.
Kuid sellega kalapüügisektori probleemid ei lõpe. Tulenevalt kalurite suhteliselt madalast organiseerumistasemest, on sõltuvus kala kokkuostjatest kala hinna kalurite jaoks väga alla surunud. See omakorda raskendab kaluril tema tööle vastava sissetuleku teenimist.
Kalurite sissetulekute suurendamine
Üheks suureks eesmärgiks järgnevatel aastatel on kalapüügisektori optimaalse suuruse tagamine ning kalurite heaolu kindlustamine ja sissetulekute suurendamine. Peame tagama, et kalurid ei püüaks rohkem, kui on kalavarude seisukohalt lubatav, kindlustades seejuures aga kalurite normaalse sissetuleku. Ehk parafraseerides üht tuntud vanasõna ? et kalurid oleksid söönud ja kala jätkuks ka järeltulevatele põlvedele.
Kuidas seda saavutada? Nagu eelpool kirjutatust välja lugeda võib, saab kalurite sissetulek suureneda kalapüügist sõltuvate inimeste vähenemise läbi. Näeme ette toetusi, mis pakuksid kaluritele, kes soovivad kalapüügiga lõpparve teha, võimalusi ümberõppeks ning toetust tegevuse alustamiseks muul alal.
Pean vajalikuks siinkohal rõhutada, et see saab toimuda vaid vabatahtlikkuse alusel ? põllumajandusministeerium ei sunni kedagi oma senisest tegevusest loobuma. Meie eesmärk on anda kaluritele, kes ise soovivad kutselist kalapüüki lõpetada, kõik võimalused selle otsuse teostamiseks.
Teine viis sissetulekute suurenemiseks on sektorisse jäävate kalurite tegevuse võimalikult efektiivseks muutmine. Ning see ei tähenda kogu olemasoleva kala väljapüüdmist veest, vaid ikka sellega arvestamist, et täna püütaks nii, et homme ka kala oleks. Oluline roll saab edaspidi olema tootjaorganisatsioonidel, kelle toetamise ja arendamise läbi saavad kalurid senisest enam kokkuostuhindade määramisel kaasa rääkida.
Kuna teaduslikud uuringud näitavad, et kalavarud vähenevad kõikjal maailmas, on püügivõimsuste vähendamise teema hetkel kõikjal väga aktuaalne. Euroopa kalandusfondi funktsioon ongi siinkohal aidata kalandussektoril nende oludega kohaneda.
Üks võimalus looduslike kalavarude vähenemise tasakaalustamiseks peitub kalakasvatuses. Uues strateegias näemegi senisest rohkem ette vahendeid vesiviljeluse toetamiseks. Kalakasvatus on kindlasti ka üheks valdkonnaks, kus võiksid tegevust jätkata kalapüügisektorist väljunud kalurid.
Raha senisest rohkem
Hea meel on tõdeda, et järgneval seitsmel aastal toetab Euroopa Liit Eesti kalandust aastate lõikes ligikaudu kaks korda suurema summaga kui senini. See annab meile suuremad võimalused Eesti kalandussektori “turgutamiseks?, aga suurendab ka täna tehtavate otsuste kaalu.
Kuna kõige täpsem info konkreetse kalandusvaldkonna probleemide ja asjaolude kohta on ikka kohalikel inimestel, oleme strateegia koostamisse kaasanud paljusid kalandussektori esindusorganisatsioone. Üheskoos püüamegi lähiajal kokkuleppele jõuda, millised probleemid vajavad enim tähelepanu ning kuidas nendele lahendused leida.
Rain Vändre,
Põllumajandusministeeriumi abiminister
