Eesti püüab põhjanootade ehk mutnikutega, mis on Pepsil kõige võimsamad püügivahendid, koha 1.-20. septembrini, kuid mitte üle 15 püügipäeva.
Uusi püügikvoote seekord ei kehtestatud, sest kumbki osapool ei pidanud vajalikuks neid poole aasta pealt muuta. Kohapüügi aasta kvoot on 2600 tonni, millest 1300 tonni võib püüda kumbki pool.
Eelmisel aastal püüdis aga Eesti lubatud 1300 tonni asemel hoopis 1765 tonni koha.
Eelmisel aastal räägiti seetõttu isegi Eesti-Vene vahelisest kohasõjast.
“Seda, mis juhtus eelmisel aastal, me praegusel kohtumisel ei arutanud ja eelmistel sessioonidel arutatud küsimuste juurde me tagasi ei pöördunud,” märkis Venemaa delegatsiooni juht Vassili Mankov.
Lubatud püügikogusest enam kui pool juba käes
Peipsi Kalurite Ühingu esimehe Priit Saksingu andmetel on kalurid sellel aastal lubatud kogusest välja püüdnud juba umbes 60 protsenti.
Eesti delegatsiooni juht keskkonnaministeeriumi nõunik Lauri Vaarja kinnitas, et kõige raskem oli kokku leppida püügireziimi muutusi. ?Olukord läks üsna pingeliseks. Kalur tahab praegu püüda rohkem. Siiski liigub asi sinnapoole, et mehed suudavad mõelda kaugemale,” kinnitas Vaarja.
Peipsi Alam-Vesikonna Kalurite Liidu juhatuse esimees Urmas Pirk sai põhjanooda ehk mutnikuga püüdvad kalurid ühe laua taha. “Kalurite vahel on koguaeg väike hõõrumine olnud, aga seekord tulid nad kohale ja leppisid omavahel kokku. Siis ei teki probleemi, et meil tuleb koha ülepüük. Kokku sai lepitud, et iga põhjanooda ehk mutniku kohta püüavad nad 21 tonni ja siis lõpetavad ise püügi ära.”
Püügiperiood jäi Pirgi sõnul küllalt lühikeseks seetõttu, et ka järgmisel aastal oleks kaluritel Peipsi järvest midagi püüda ning et kohalik elu päris välja ei sureks.
Vaarja sõnul on Peipsi rahva jutu järgi kas rääbise või koha järv. “Praegu on ta koha järv. See on ka kalurile meelepärane, sest koha hind on üsna kõrge ning see tagab normaalse äraelamise,” rääkis Vaarja.
“Üle 90 protsendi kohast ja ahvenast läheb fileerituna eksporti. Soomes käies vaatasin ka spetsiaalselt kalahindu. Kui lõhe- ja forellifilee maksis 5 – 6 eurot ehk umbes kuni 94 krooni, siis kohafilee oli 24,5 kuni 25 eurot ehk kuni 390 krooni ning ahven oli isegi natuke kallim,” märkis Peipsi Kalurite Ühingu esimees Priit Saksing
Lauri Vaarja hinnangul kerkivad järgmisel aastal koha hinnad veelgi.
Kvoote on võimalik vahetada
“Ma olen kindel, et rääbist saab tulevikus olema, sest varud taastuvad tasapisi kindlasti. Samas on aga koha kalurite jaoks väga tähtis püügiobjekt. Tindi jaoks oli tänavune kevad väga halb ja külm ning seetõttu seda tänavu ei jätku. Kuid nende varud ei ärata kahtlust,” teatas vene delegatsiooni juht Vassili Mankov.
Iga konkreetse kalaliigi kohta on kogused eraldi kokku lepitud. Samas on neid kvoote võimalik ka vahetada.
“Läbirääkimiste tulemusena andsime me Vene poole palvel saja tonni osas latikapüügikvoote neile,” lausus Priit Saksing.
Nii püüdis Eesti 2004. aasta I poolel 124 tonni, Vene pool aga 171 tonni latikat.
Tõsiseks probleemiks jääb röövpüük
Samas on väga suureks probleemiks kala röövpüük, mis spetsialistide hinnangul ületab isegi mitmekordselt kalapüügikvoote.
“Kalurid nälga ei jää, kuid senises kalandusepoliitikas tuleb kõvasti korrektuure teha. Me oleme oma ettepanekud ka teinud. Esmalt tuleks välja arendada euronõuetele vastavad sadamad. Igasse külla ei saa aga sadamat ehitada. Kala üleandmine ja vastuvõtmine peaks toimuma kindlate ja tingimustele vastavate sadamate kaudu. Siis väheneks ka röövpüük tunduvalt. Õigemini, sadamate ehitamine ja vastuvõtutingimuste kindlaksmääramine ongi üheks röövpüügi vähendamise eelduseks. Kalurid peaksid kokku leppima, kuhu neid ehitada tuleks, kuid Kolkjas, Lohusuus ja Omedus peaksid sadamad kindlasti olemas olema,” rääkis Peipsi Kalurite Ühingu esimees.
Tema sõnul tuleks seadust korrigeerida ning minna üle igale kalapüügifirmale kindlaksmääratud püügikogustele.
“Siis vaatab iga firma ise, kuidas ta selle talle kindlaksmääratud kalakoguse välja püüab. Ja nii on võimalik ka kindlaks teha, kes konkreetselt kvooti ületab. Ning need abinõud peaksid samuti röövpüüki vähendama,” lisas ta.
Kokkusaamise korraldaja, Peipsi kalurite Ühingu juhatuse esimees Priit Saksing jäi kokkulepitud tulemustega rahule.
Eesti ja Venemaa valitsuste vaheline leping Peipsi, Lämmijärve ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise kohta sõlmiti 1994. aasta 4. mail. Kümne aasta pikkused läbirääkimised liiguvad järjest rohkem piiriveekogu kalapüügi sellise reguleerimise poole, mis peaks rahuldama mõlemaid pooli.
Osapooled kohtuvad uuesti detsembris, siis hakatakse kindlaks määrama järgmise aasta kvoote.
RAIVO SIHVER
HELVE LAASIK
