Käesoleva aasta püügikvoot on esimese kuue kuuga Eestis juba täis püütud. Uus kvoot on 110 tonni haugi aastas.
Kvooti suurendades võeti arvesse Peipsi kalavarude olukorda. Kui mullusel Eesti-Vene kalanduskomisjoni kohtumisel kvoodid määrati, oli protokollis märge, et 2007. aasta teisel poolel vaadatakse kvoodid täiendavalt üle.
Haugivaru on Eesti delegatsiooni juhtinud keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialisti Enno Kobakese sõnul heas olukorras, mistõttu võiks püüki suurendada.
Võib püüda pisut väiksemat koha
Et Venemaa teadlased ei usu kohavaru suurenemist, siis rahvuslikku kvooti juurde ei antud. Ülepüük on aga lubatud 10 protsendi ulatuses.
Riikide esindajad leppisid kokku selleski, et sügisene püügiaeg kestab 1. septembrist 15. oktoobrini.
1. septembrist võib alustada püüki võrkudega, mille võrgusilma lubatud suuruseks on 130 mm. Aktiivse põhjanooda ehk mutnikuga lubatakse püüda 10. septembrist ning selle võrgusilm võib olla esimese kahe nädala vältel 24 mm läbimõõduga. 26 septembrist on silma suurus 35 mm.
Kvoote suurendatakse ilmselt ka tuleval aastal
“Eesti ja Venemaa kalandusteadlased mõistavad üldiselt teineteise seisukohti, lahkarvamused tulevad tavaliselt järve iseärasustest,” märkis töörühma kuulunud Eesti Mereinstituudi teadur Väino Vaino.
Urmas Pirk avaldas arvamust, et praegused poliitilised suhted Eesti ja Venemaa vahel läbirääkimiste käiku oluliselt ei mõjutanud. “Tegemist oli spetsialistide kohtumisega. Mõistagi pidi kokkulepete sõlmimisel arvestama reaalsete kalavarudega. Võib uskuda, et tuleval aastal on Peipsis püügiks sobilikku kala rohkem, sest kala kasvab suuremaks,” ütles ta.
Läbirääkimistel osalenud Eesti töörühma kuulusid veel mereinstituudi direktor Toomas Saat, põllumajandusministeeriumi kalapüügi korralduse ja andmete analüüsi büroo peaspetsialist Heiki Jaanuska ja keskkonnainspektsiooni Tartumaa osakonna juhataja Peeter Karja.
Vene Föderatsiooni töörühma juhtis Venemaa Loodepiirkonna Kalakaitse ja Taastootmise valitsuse peadirektori asetäitaja Olga Zubakova, kes on osalenud aastaid kahe riigi vahelistel valitsuskomisjonide kohtumistel Peipsi kalanduse teemadel.
“Eesti ja Vene töörühmade seisukohti kajastav protokoll vaadatakse mõlemas riigis läbi ministeeriumide tasemel ja pärast kinnitamist hakkavad kokkulepped kalapüüki reguleerima,” teatas Enno Kobakene.
Enno Kobakene märkis, et kuna Eesti ja Venemaa valitsuskomisjonide läbirääkimiste 25. istung jäi ära, otsustati Peipsi kalandusega seonduvat arutada mõlema riigi töörühmade tasemel.
JAAN LUKAS
