Käesoleva püügihooaja Eesti ahvenalimiidist on järele jäänud vaid ligikaudu 90 tonni. Eelmise aasta näitajate põhjal püüti ahvenat juunis-juulis üle 100 tonni. Nii oli oht, et Eesti pool ei saa sügisel üldse võimalust püügiks aktiivse põhjanoodaga, mida rahvapäraselt mutnikuks kutsutakse. “Saavutasime Vene delegatsiooniga kokkuleppe, et Venemaa annab oma kvoodi arvelt Eestile 150 tonni ahvenat, mis annab ka Eesti kaluritele võimaluse püüda aktiivselt põhjanoodaga. Teadlased tegid aga ettepaneku alustada püüki mitte 1., vaid 15. septembrist ning püüda kuni 20 kalendripäeva,” ütles läbirääkimistel osalenud Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu esimees Urmas Pirk.
Vene ja Eesti valitsuskomisjonide kohtumisel lepiti veel kokku, et võrgupüük kestab 1. septembrist kuni 31. oktoobrini. Võrgusilma suuruseks määrati taas 130 mm. Vahepeal oli silma suurust vähendatud 110 millimeetrini.
Urmas Pirk märkis: ?Viimastel aegadel on püügiperioodid järve seisundist lähtudes ja teadlaste ettepanekul kalurite jaoks järjest lühemaks jäänud, mille tulemusena nad loobuvad oma traditsioonilisest tegevusest ja hakkavad teistsugust tööd otsima. Nii võib tekkida olukord, kus kalureid ei jätku, kuigi senini on olnud nende üleküllus.
Läbirääkimistel osalenud Peipsi Kalurite Ühingu esimees Priit Saksing märkis, et kohtumisel tehti ettepanek, mis alustel keelustada kalapüük ebakvaliteetsete hiina võrkudega. ?Mõlemate riikide esindajad pidasid vajalikuks ka kalandusinspektsiooni töö tõhustamist ja järelvalve tugevdamist.
Kui Eestit esindanud komisjonis oli ka eriarvamusi, siis nii Urmas Pirgi juhitud Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit kui ka Peipsi Kalurite Ühing kaitsesid üksmeelselt Peipsi kalurite huve,” ütles ta.
JAAN LUKAS
