Reedel lõppes Kääpal Kalevipoja Kojas läbi viidud rahvusvaheline noortelaager, kus osales 7 soome ja 10 eesti noort ja kus õpiti muinasaja uskumusi ning tavasid.
Esialgu oli plaan üritus läbi viia Saare järve ääres telklaagrites, kuid ilm tegi oma töö. Kolm päeva suudeti telkides siiski vastu pidada, kuid siis läks küljealune niiskeks.
Projektijuhi Andri Plato sõnul olid lapsed pärast mõnd vihmast ööd läbi ligunenud. Et tegemist ei olnud ellujäämiskursustega, siis loobuti Saare järve ääres telkimisest ja koliti Kääpale Kalevipoja Kotta, mis on ühtlasi ka Saare rahvamaja.
Koht muinasaja tavade õppimiseks oli ideaalne, kuna rahvamaja ümber kõrgub tihe männimets. Selleks, et lastes looduse tunnetust veelgi süvendada, viidi tutvumis- ja usaldusmängud läbi metsas. Soomlased ja eestlased jagati läbisegi omavahel paaridesse ning ühel paarilisel seoti silmad kinni. Mäng seisnes selles, et nägija pidi pimedat metsas ringi talutama, ilma et kumbki ära eksiks või end kuidagimoodi vigastaks.
Andri Plato sõnul said noored ülesandega suurepäraselt hakkama. „Huvitav oli vaadata, kuidas lõpuks oldi üksteist nii hästi tundma õpitud, et isegi partneri hingamise järgi saadi aru, kus mõni takistus ees võiks asuda,“ rääkis laagrijuht.
Suhtlemine kolmes keeles
Seminarid ja töötoad viidi läbi kolmes keeles, nimelt rääkis lektor eesti keeles, mis meie põhjanaabrite tarvis tõlgiti inglise keelde ja vajadusel veel omakorda soome keelde.
Järvenpäält pärit noored rääkisid, et loengud olid küll põnevad, kuid neid oli väga raske jälgida, kuna tihtipeale läksid mõned sõnad tõlkes kaduma. Ka eestlased kinnitasid, et pahatihti läks neil teksti mõte kaduma, kuna räägiti mitmes keeles korraga.
Ent töötubades saadi suhtlemisega suurepäraselt hakkama. Näiteks unenäopüüdja valmistamisel töötasid eestlased ja soomlased läbisegi üksteist juhendades ja aidates. Sama kehtis ka amuleti valmistamise kohta. Mida päev edasi, seda paremini hakkasid noored omavahel läbi saama.
Võiks ju arvata, et digitaalajastu noored enam muinasaja traditsioonidest ei huvitu, kuid laagrilised kinnitasid, et kõik tegevused olid ääretult huvitavad. Soome noored isegi vaimustusid meie rahvatantsust. Üheskoos õpiti ära labajalavalss, kusjuures tantsu juurde õpetati selgeks ka laulmine ning noored põhjanaabrid laulsid päris eesti keeles kaasa. Väga palju furoori tekitas ka šamaanikultuuriga tutvumine. Noored valmistasid unenäopüüdja, mille kaudu on võimalik minna varjude maailma ning õpiti selgeks ka šamaanide tants.
Tutvustati ka teisi kultuure
Vaatamata mitmetele metsakülastustele ja šamaanide tantsuõpingutele, ei suutnud ükski loeng ega töötuba üle trumbata ennast kohalikuks indiaanlaseks nimetanud Mati Tiku korraldatud mänge. Nagu ka tema enda öeldud ametinimetusest võib arvata, olid mängud seotud indiaanlaste kultuuriga.
Üheks populaarsemaks mänguks oli laste ja Mati Tiku sõnul eskimo jalgpall. Mäng erineb tavapärasest jalgpallist seetõttu, et seal puuduvad väravad, mängijaid võib olla ükskõik kui palju, kuid mõlemas võistkonnas peab neid olema võrdne arv. Väravate asemel lüüakse maasse puutoigas, millele palliga pihta lüües saab võistkond punkti. Üheks erinevuseks on veel seegi, et väljakul pole kindlaid piire.
Samas võisteldi ka mitmes teatevõistluses, milleks olid noole kandmine, vangist põgenemine ning kuuma kivi kandmine. Laagrilised olid Tiku Mati mängudest ja temast endast väga suures vaimustuses, kuna mees rääkis mängude põhimõttest ja indiaanlaste kultuurist huvitavalt ja kaasakiskuvalt, olles ise ka vastavalt riietunud. Laagris viibinud Kaitlyni sõnul oli Mati laagri kõige põnevam osa. „Ta elas ennast rolli niivõrd hästi sisse, et neid mänge oli seda lõbusam kaasa teha,“ selgitas Kaitlyn.
Omavahel räägiti kasvõi kätega
Laagrijuhtide ja laste sõnul said meie noored soomlastega väga hästi läbi. Omavahel suheldi põhiliselt inglise keeles, kui sellest jäi väheseks, räägiti ka soome ja eesti keeles ning vajadusel isegi kätega žestikuleerides. Järvenpää neiu Eveliina Karjalaineni sõnul on eestlased väga sõbralikud ja lõbusad. Kuigi meie noored rääkisid inglise keelt soomlastest pisut kehvemini, ei olnud see Eveliina sõnul mingiks takistuseks. „Me saime pika seletamise peale üksteisest aru küll,“ sõnas neiu.
Soome laste juhendaja Heidi Mälköneni sõnul jäi ta laagriga väga rahule. „Olen varem Eestis külastanud ainult Tallinna vanalinna,“ tunnistas Heidi, kuid ta lubas kunagi kindlalt Eesti teisi looduskauneid kohti külastada. Laagripaiga ümbruse kohta jätkus Järvenpää noorte juhendajal ainult kiidusõnu.
Tänu Euroopa Noorte Ühendusele sai Saare vallas selline laager teoks ning Andri Plato sõnul peaksid nad kõigi eelduste kohaselt järgmisel aastal Saare valla noortega minema Järvenpääle. „Eks sinna on veel aega, aga loodetavasti saab selline noortevahetuste laager meeldivaks traditsiooniks,“ sõnas Plato.
EILI KOITLA
