Eesti huvide kaitse
Eelmise aasta rahvahääletuse järel langes enamik Eesti erakondi kummalisse euroletargiasse. Eesti edasine saatus olevat nüüd otsustatud ja meie elu kulgevat edaspidi EL-i otsuste kohaselt. Selline suhtumine tuleneb arvamusest, nagu oleks rahvas EL-iga liitumise poolt hääletades ühtlasi loobunud Eesti iseseisvusest. Rahvaliit lükkab Eesti allaheitlikkust propageerivad seisukohad tagasi. Ka EL-i koosseisus on Eesti iseseisev riik ning EL-i arengu kõiki ilminguid tuleb kaaluda sellest seisukohast, kas need on meile kasulikud või mitte.
Meie esindus EP-s on väike. Seepärast nõuame riigi iseseisvust määravate küsimuste otsustamise puhul rahvahääletust. Selline vajadus võib tekkida, kui EL-i põhiseaduslikus lepingus ei tagata euro-otsuste vastuvõtmisel väikeriikide häälele piisavat kaalu või kaob lepingust riikide õigus EL-ist välja astuda.
Veelgi suurema tähtsusega on Eesti tulevikule Eesti kroonist loobumine ja eurole üleminek. See on samm, mida oleks väga raske tagasi pöörata. Peab olema garanteeritud, et euroga ühinemise kasud jaotuvad tõepoolest enamikule rahvast ja ei kao hindade tõusu kaudu käputäie kaukameeste taskusse.
Eesti kroonist loobumise kasulikkuse peab otsustama rahvahääletus. See sunniks kompenseerima hinnatõusu mõju vähemkindlustatud inimestele. Miinimumpalga tõus 60 protsendini keskmisest palgast (praegu seega üle 4000 krooni kuus) ja selle vabastamine tulumaksust, aga samuti peretoetuste ja pensionide oluline tõus keskmise palga suhtes (keskmine vanaduspension 50 protsenti keskmisest netopalgast) võiksid olla abinõud, mis veenavad enamikku inimesi, et nad ei jää eurole üleminekul kaotajaks.
Ühisraha maksuprobleem
Erinevalt Rahvaliidust tõotab enamik Eesti erakondi võimalikult kiiresti Eesti kroonist lahti öelda. Seejuures satuvad nad aga maksulõksu. Kui Eesti soovib rahva elatustaset EL-i keskmisele lähendada, siis peab siin järgnevail aastakümneil oluliselt suurendama investeeringuid inimarengusse. Teaduskulutused tuleks tõsta praeguselt 0,7 protsenti SKT suhtes EL-is kokkulepitud 3 protsendini. Haridusinvesteeringud koos õpetajate-õppejõudude palgatõusuga nõuavad samuti lisaks vähemalt 1,5-2 protsenti SKT-st.
Sama suurusjärgu lisakulud on vajalikud tervishoiusüsteemi investeeringuteks ja arstide-õdede palgatõusuks. Kohustusliku pensionikindlustuse (II samba) maksed tuleb praeguste pensionäride õlgadelt võtta riigieelarve kanda.
Eestit Euroopa liitriiki (föderatsiooni) tüürivad sotsid eesotsas Toomas Hendrik Ilvesega soovitavad kulude suurendamiseks ja euroga kaasnevate nõuete täitmiseks makse tõsta, seades nii ohtu ettevõtete eksistentsi ja inimeste töökohad.
Reformierakond ja Res Publica tahavad maksutaset madalal hoides rahaliitu astuda, kuid siis jääb Eesti areng investeeringute puudumise tõttu kängu ja inimeste elatustase madalaks. Ainsana on realistlik lahendus välja pakkuda Rahvaliidul: Eesti krooni säilitamine võimaldab meil investeeringuteks vajalik raha laenata ja maksutase stabiilsena hoida. Seda seisukohta me Europarlamendis kaitsemegi.
Janno Reiljan,
Riigikogu liige, TÜ välismajandusprofessor, Rahvaliit
