Kaks aastat väldanud arendustöö tulemusena on valmimas Eesti Hariduse Infosüsteem (EHIS) ? andmebaas, mis hakkab sisaldama kõike haridusega seotut – andmeid õpilaste, õpetajate, koolide ja hinnete kohta.
EHIS esimene etapp käivitub 1. septembril. Lõplikult rakendub EHIS 1. jaanuariks 2005. EHIS-e arendamiseks on kulunud 2,5 miljonit krooni. Mida me selle raha eest saanud oleme?
Peamiseks EHISe eesmärgiks on tõsta haridust puudutavate andmete ja nende põhjal tehtavate otsuste kvaliteeti. Siiani on suur osa otsuste tegemiseks kulunud ajast läinud õigete andmete otsimisele. Mõnikord juhtub sedagi, et õigeid andmeid ei leitagi. Peale EHISe rakendumist jääb otsuste tegemiseks rohkem aega ja otsuste kvaliteet tõuseb.
Aitab raha kokku hoida
Õiged otsused aitavad hoida kokku maksumaksja raha. Haridussüsteemi eelarve on 4 miljardit krooni ja kui EHIS-e abil saame kokku hoida kasvõi 1 protsendi, siis on see juba 40 miljonit krooni.
Samuti aitab EHIS kokku hoida koolijuhtide aega. Kui varem oli koolijuhil või kantseleitöötajal pidev kohustus tegeleda erinevatest allikatest (näiteks riigikaitseosakonnad) tulnud infosoovidele vastamisega, siis nüüd esitatakse andmed EHIS-esse ühel korral ning neid saavad kasutada kõik volitatud organisatsioonid ilma kooli poole pöördumata.
Eesti hariduse infosüsteem on riigi infosüsteemi üks osa. X-tee kaudu on EHIS ühendatud näiteks äriregistri ja rahvastikuregistriga. Selle tulemusena on võimalik inimestelt küsida andmeid ainult üks kord ning andmete kvaliteet kokkuvõttes paraneb. Näiteks laekuvad tulevikus rahvastikuregistrisse inimese haridust puudutavad andmed otse EHIS-est.
2005. aasta septembrist saab EHIS-esse vaid ID-kaardiga
Samuti aitab EHIS lahendada koolikohustusest kõrvalehoidmise probleemi. Ühendades EHIS-e rahvastikuregistriga on võimalik leida kõik lapsed, kes on koolikohustuslikus eas, kuid mingil põhjusel ei õpi.
Eelpool kirjutatud juttu lugedes võib kodanikule tunduda, et tekkinud on järjekordne superandmebaas ja meil kõigil hakatakse silma peal hoidma. Nii see päris ei ole, registrid on olemas olnud juba varem. EHIS tõstab lihtsalt nende kvaliteeti.
Infosüsteemi kasutajateks ei ole ainult haridus- ja teadusministeerium. EHIS-t hakkavad kasutama ka teised riigiasutused ning kohalikud omavalitsused nendele seadusega pandud ülesannete täitmiseks.
Samuti on vajadusel võimalik näiteks ettevõtte personalitöötajal EHIS-se abil kontrollida, kas töölesoovija poolt esitatud lõputunnistus on kehtiv või mitte. Ettevõtjal pole võimalik näha hindeid või muid isikuandmeid.
Tavakodanikele luuakse EHIS-es olevatele andmetele juurdepääs läbi kodanikuportaali. Igal inimesel on võimalus uurida tema kohta käivat haridusalast teavet. Isad ja emad saavad jälgida koolis õppiva poja või tütre õppeedukust. Seda küll kuni nende täisealiseks saamiseni.
Lapsevanemail ja õppureil on võimalik kontrollida näiteks sedagi, kas õppeasutusel on koolitusluba, kas õppekava on akrediteeritud jne.
Juurdepääsu Eesti Hariduse Infosüsteemi talletatud teabele piirab isikuandmete kaitse seadus. Andmete kasutamist kontrollitakse, iga päring ja väljavõte registreeritakse. Seega pole näiteks võimalik piiluda, kuidas läheb koolis naabri-Jüril. Õppeasutus pääseb ligi vaid oma kooli töötajaid ja õppureid puudutavatele andmetele, kohalik omavalitsus vaid oma koolidele jne.
Riigi infosüsteemi ühe osana propageerib EHIS ka ID-kaardi kasutamist. Alates 2005. aasta septembrist on ID-kaart ainukeseks EHIS-esse sisenemise vahendiks.
TOOMAS TOOTS, haridusministeeriumi infosüsteemide talituse peaspetsialist
