Üle-eestilise tööturuameti projektiga “Puuetega inimeste tööhõive edendamine” alustati tänavuse aasta 1. oktoobrist. Eesmärgiks on eelkõige parandada puuetega inimeste ligipääsu tööturule ja suurendada nende tööga hõivatust. Projekt kestab kokku kaks aastat ja kolm kuud ehk 2006. aasta lõpuni.
Selle aasta veebruarikuust töötab Eesti suuremates linnades ja kõikide maakondade tööhõiveametites konsultant-juhtumikorraldaja, kelle ülesandeks ongi erivajadustega inimeste tööhõiveprobleemidega tegelemine. Juhtumikorraldaja seisab hea ka eelpoolnimetatud projekti elluviimise eest, aidates ühtlasi tööandjaid ja tööotsijaid omavahel kokku viia. Muu seas on projektis ette nähtud tööandjale ka võimalus saada tööhõiveametilt nõu ja abi töökohtade ja -ruumide kohandamiseks vastavalt puudega inimese vajadusele.
Õigel ajal õiges kohas
Kaks aastat tagasi Mõdriku põllumajandustehnikumi lõpetanud Airi Kalm, kellel lisaks eriharidusele tänaseks seljataga veel mitmeid koolitusi, sealhulgas projekti juhtimise, isikliku abistamise alal jne, sai tööd eelkõige tänu oma oskustele. See asjaolu, et tööandja on just Jõgevamaa Puuetega Inimeste Koda, on tegelikult ikkagi juhuslik. “Olin lihtsalt õigel ajal õiges kohas,” leiab Airi. Nimelt on ta ka Jõgevamaa Radikuliidi- ja Reumahaigete Ühingu esimees. Erialast tööd võinuks Airile muidugi pakkuda mistahes teine tööandja. Igal juhul oleks töökoha kohandamine selleks, et ta oma oskusi vajalikul määral rakendada saaks, olnud ääretult vajalik. Praegusel juhul võimaldas seda just käsilolev projekt. Maakonna tööhõiveameti juhtumikorraldajal Terje Tederil ei tarvitsenud asjast teadlikule tööandjale, Jõgevamaa Puuetega Inimeste Koja aktiivsele tegevjuhile, erilist selgitustööd teha ega vahendajarolliga vaeva näha.
Et Airi Kalmu tööd segavad just haigusest tulenevad seljahädad, osutus sobilik tool töötegemiseks väga vajalikuks. Abi vajadus tehti kindlaks koostöös perearst Anu Kabinaga. Oktoobri lõpus hakati kokkulepete sõlmimisega pihta. Vastavalt projektile on tööhõiveamet võtnud enda peale ka rahastamisvõimaluste leidmise.
Ühisel nõul hakkasid Terje Teder ja Airi Kalm uurima kõikvõimalikke katalooge ja välja selgitama kohti, et vajalikku tooli leida. “Meist said lausa toolispetsialistid ja vahel oli asi isegi päris naljakas,” tunnistab Terje Teder. Lõpuks see, mida vaja, leitigi. Tooli nimeks on “Direktor”, tegelikult aga ette nähtud pigem valvuritele, see tähendab, et 24 tunni pikkuseks istumiseks. “Toolispetsialistide” jaoks oli aga kõige olulisem, et sellel on vajalikud käetoed ja õhkpatjadega seljatoed, vastavad kangid, pumbad jne, mis võimaldavad tooli igapidi reguleerida ja istumisasendit muuta, et seljahäda vähem tunda annaks. ASi Münt vahendusel jõudis soovitud tool lõpuks Tallinnast kohale.
Kõigile võimetekohane töö
Tööhõiveameti juhtumikorraldaja töö põhimõtteks on, et kõik inimesed on võimelised töötama, kui neile on loodud vajalikud tingimused. Sellest lähtuvalt ongi tema tegevuse eesmärk leida tööandjale sobiv töötaja ja tööd otsivale inimesele just talle sobiv ametikoht. See tähendab, et ta on nii erivajadustega inimeste nõustaja kui ka see isik, kes tööandjaga suhtleb, et leida puudega inimestele tööd. Tulemuslik saab see tegevus olla ennekõike siis, kui juhtumikorraldaja, tööandja ja erivajadusega töölesoovija on saavutanud omavahel hea kontakti.
Käimasolev puuetega inimeste tööhõive edendamise projekt võimaldab erivajadustega töötutele ka tööturukoolitust, kutsenõustamist ja individuaalset nõustamist. Uue teenusena on võimalik tööga kohanemiseks ja väljaõppeks saada kuni neli kuud kestvat tööpraktikat. Lisaks tööruumi ja -vahendite kohandamisele antakse erivajadusest tulenevalt abi ka suhtlemisel (viipekeele tõlk jne), spetsiaalseid abivahendeid (ratastool) ning kui vaja, otsitakse appi tugiisikud, võimaldatakse transport tööle ja muid toetavaid teenuseid.
Tööhõiveamet on lisaks Jõgevamaa Puuetega Inimeste Kojale saavutanud praeguseks hea koostöö ka selliste tööandjatega nagu Voore kool, Saare vallavalitsus, Jõgevamaa Aktiviseerimiskeskus ning OÜ Jyky. Kontakti võtma oodatakse aga nii erivajadusega tööealisi inimesi kui tööandjaid edaspidigi. Kui inimene aga tervise tõttu ise tööhõiveametisse tulla ei saa, on võimalik juhtumikorraldajaga kokku leppida, kes ise kohale tuleb.
VAIKE KÄOSAAR