Rahvaliidu Jõgeva MKÜ esimees Urmas Pirk vastas Vooremaale, et Rahvaliidu liikmeks võivad astuda selleks vabatahtlikult soovi avaldanud teovõimelised Eesti kodanikud, kes on vähemalt 18-aastased, tunnistavad erakonna eesmärke, põhikirja ja programmi, avalduse alusel. Rahvaliidust saab Pirki kinnitusel välja astuda samuti avalduse alusel.
IRL-i Jõgevamaa arendusjuhi Alo Lõokese kinnitusel saab ühenderakonna liikmeks lihtsalt nii, et tuleb talle soovist teada anda.
“Samuti saab avaldust täita ka internetis. Avaldus läheb järgmisena piirkonna juhatusse, kus otsustatakse uute liikmete vastuvõtmine. Liikmeks astumine toimub vastavalt erakonna- ja mittetulundusühingute seadusele,? selgitas Lõoke.
Lahkuda saab avalduse alusel
Reformierakonna Jõgeva- ja Tartumaa arendusjuht Terje Trei kinnitas Vooremaale, et Reformierakonda saab astuda täisealine EV või EL kodanik, täites sooviavalduse ning edastades selle erakonna kohaliku piirkonnaorganisatsiooni juhatusele.
“Erakonda vastuvõtt toimub tingimusel, et uuel liikmel on üks soovitaja erakonna liikmete hulgas ning ta ei kuulu ühessegi teise erakonda. Vastava tingimuse kinnitab ta avaldusel oma allkirjaga,? ütles Trei.
Liikmeks vastuvõtt toimub kohaliku piirkonna tasandil, piirkonna juhatus kinnitab avalduse. “Liikmete vastuvõtmise kord näeb muu hulgas ette, et kahe nädala jooksul avalduse esitamise kuupäevast peab inimene olema kas vastu võetud või peab olema talle teatatud mittevastuvõtmisest,” lisas Trei.
Lahkuda saab Reformierakonnast samuti isikliku avalduse alusel, mis esitatakse kohaliku piirkonnaorganisatsiooni juhile või maakondlikule arendusjuhile. “Lahkumiskuupäevaks loetakse avalduse esitamise kuupäev, muudatus andmebaasis tehakse kohe ja see kajastub erakonna kodulehel liikmete nimekirjas,? kinnitas Trei.
Äriregistri muudatus võib arendusjuhi sõnul mõnikord pisut aega võtta, aga tavaliselt mitte üle kuu, sest Reformierakond esitab Äriregistrile muudatused liikmete kohta üks kord kuus.
Mõnikord tehakse ka nalja
Trei sõnul kontrollib tema oma piirkonnas isiklikult üle iga erakonda astuda või sealt lahkuda sooviva inimese avalduse, võttes temaga ühendust.
?Ma tunnen kõiki meie piirkonna 350 liiget, kahe aasta lõikes olen iga inimesega suhelnud vähemalt telefoni teel,? ütles Trei. Tema sõnul on tulnud ette olukordi, kus mõne inimesega on nalja tehtud, täites tema eest interneti teel liikmeks astumise avaldus, kuid seda on teinud sõbrad ja inimene ise ei tea sellest midagi.
?Sel põhjusel ma ühendust võtangi, et teada saada, kas see ikka on inimese enda soov. Samuti peab meie erakonda astuda soovival inimesel olema liikmete hulgas üks soovitaja,? rääkis Trei. Kui soovitajat tõesti ei ole, sest inimene ei tunne kedagi sellest erakonnast, siis võib piirkonna juht, olles inimesega vestelnud, ise võtta selle vastutuse, et olla tema soovitaja.
Keskerakonna piirkondliku juhi Andres Vääni kinnitusel nõuab Keskerakond oma liikmeks soovijalt vormikohast avaldust koguni koos kahe soovitajaga, kes mõlemad peavad olema vähemalt aasta erakonda kuulunud.
Kahel mehel kohtutee ees
Küsimusele, kas erakonnale teadaolevalt on nende nimekirjas ikka veel mõni endine liige, kes on enda teada juba lahkunud ja isegi mõnda teise erakonda astunud, vastasid nii Rahvaliidu, Keskerakonna kui IRL-i esindajad ebatavaliselt üksmeelselt, et nende teada selliseid isikuid ei ole ja et inimest saab erakonnast välja arvata tema isikliku avalduse alusel.
Terje Trei sõnul oli aga vähemalt tänavu kevadel, kui tema viimati erakonna nimekirju üle kontrollis, Reformierakonna Jõgevamaa piirkonnas 9 inimesel probleeme topeltliikmelisusega.
Mõni neist oli Trei sõnul lahkunud juba paar aastat tagasi, esitanud sealhulgas lahkumisavalduse eelmisele erakonnale koguni tähitud kirjana.
?Tänasel päeval on minule teada kaks inimest, kes peavad läbi kohtu oma kuuluvust ja mittekuuluvust tõestama,? kinnitas Trei. Need on Priit Viitak, kes juba kaks aastat maadelnud Rahvaliiduga, ja Agu Nuut, keda Keskerakond on oma ridades kinni hoidnud.
Andres Vääni sõnul on Agu Nuut andnud avalduse küll juba aprillis, kuid piirkonna ja seetõttu ka erakonna juhatuses on see kinnitatud alles septembris.
Tõrked kommunikatsioonis
IRL on oma endise liikme Viivi Tuhkaneni tänaseks küll lahti lasknud, kuid selleks kulus praegusel ühenderakonnal aega kaks aastat, sest Tuhkanen kirjutas lahkumisavalduse Isamaaliidule juba 2005. aasta augustis. Lõokese andmetel võivad mõnikord esineda tõrked kommunikatsioonis.
1986. aastal sündinud Kairit Tuka lugu on aga veelgi värvikam. Tema tegutses omateada varajases nooruses küll tõesti aastakese Keskerakonna noortekogus, ent astus sealt omaenda avalduse alusel välja juba 16-aastasena. Paraku näitab erakonnaregister, et Kairit on 2004. aastal, seega siis täisealiseks saades Keskerakonna liikmete nimekirja kantud.
“Ma pole sinna mitte kunagi astunud, teadsin algusest peale, et Keskerakond pole minu jaoks õige valik,? kinnitas Kairit Tuka Vooremaale.
Tänase seisuga on Keskerakond Kairit Tuka oma liikmete hulgast küll välja arvanud ja isegi kahel korral: 01.01.2006 ja 06.06. 2007. Ilusad numbrid, aga kumbagi Kairit omaks ei võta. Tema teab ainult seda, et astus juba 2005. aastal, olles enda meelest vaba kodanik, omast vabast tahtest Reformierakonda.
Äriregistrisse saab ka ise pöörduda
Justiitsministeeriumi registrikeskuse infotöötaja Maie Õunpuu kinnitusel peavad erakonnad iga aasta alguses oma nimekirjad esitama.
Kuigi Kairit Tuka 2006. aasta alguses erakonna registrist maha arvati, on Keskerakond oma 2007. aasta alguses esitatud nimekirjas ta uuesti oma liikmena esitanud.
?Teoreetiliselt on ju ka see võimalik, et ta astus ise vahepeal sinna vahepeal tagasi. Meie ei pea sellest midagi arvama, me ainult registreerime esitatud andmed,? kinnitas Õunpuu.
Tegelikult ei pea keegi erakonnast välja astudes ootama jääma, millal erakond tema väljaastumise kohta äriregistrisse teate saadab. Erakonnaseaduse paragrahv 8,1 järgi saab seda teha ka isik ise, esitades registriosakonda oma tahet kas notariaalselt või digitaalallkirjaga kinnitava dokumendi.
Terje Trei arvates pole see mõeldav, et tavakodanikud ise niisuguse küsimusega äriregistri poole pöörduma hakkaksid. Tema meelest peab lahkunud liikme oma nimekirjast kustutama ikkagi erakond ise.
JAANIKA KRESSA
