?Politsei kogub igapäevaselt statistikat süütegude kohta, kuid paraku see ei peegelda inimeste arvamusi ja hinnanguid,? ütles politseipeadirektor Raivo Aeg. ?Meie jaoks oli oluline saada teada, kas Eesti inimesed tunnevad ennast turvaliselt ning kas selles osas on võrreldes eelmiste aastatega olnud muutusi. Antud uuring näitas, mida teeme hästi ja kus annaks veelgi paremini teha.? Valdavalt on Eesti elanike hinnangud politsei tööle tõusnud. Kõrgeimalt hinnati politseinike välist korrektsust, suhtlemisoskust, tegutsemise tulemuslikkust ning kiirust. Kuigi elanike turvatunne on kasvanud alates 2003. aastast, peavad inimesed kõige suuremaks ohuallikaks oma turvalisusele liiklusega seotud ohte Ÿ avariisid ning joobes juhte. Keskmisest mõnevõrra ohustatumana tunnevad end liikluses Põhja ja Lõuna politseiprefektuuri territooriumi elanikud, kus vastavalt 63 ja 58,5 % vastajaid tunnetavad ohtu. Võrreldes teiste süüteoliikidega peetakse kõige vähem ohtlikuks füüsilist vägivalda või sellega ähvardamist. Aasta-aastalt on tõusnud kuritegudest politseile teatamine ning 2005. aastal teatas kuriteost politseile 81% ohvriks langenuist. Elanikud, kes kuriteost ei teatanud, tõid kõige sagedamini mitteteatamise põhjuseks asjaolu, et kahju/kuritegu ei olnud suur või inimene lahendas kuriteo juba ise. Uuringu põhiteemad olid hinnangud erinevatele politseiga seotud omadustele, elanike turvatunne, kuritegude ohvriks langemine ja neist politseile teatamine ning kokkupuuted politseinikega. 2005. aasta telefoniküsitlus toimus ajavahemikul 7.september- 7.oktoober. TNS Emor küsitles 3451 Eesti elanikku vanuses 15-74-aastast. Küsitlusuuring toimub aastase intervalliga ning viidi esmakordselt läbi 2002. aastal TNS Emori poolt. Uuringu tellis ja andmeid analüüsis politseiamet. Läbiviidud uuringu tulemustega on võimalik tutvuda politsei kodulehel www.pol.ee. VOOREMAA
