|
<span> |
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) Mustvee koguduse õpetaja Eenok Haamer on töötanud 50 aastat sama koguduse õpetajana. |
1963. aasta 6. oktoobril pidas Haamer Mustvees esimese jumalateenistuse. Homme kell 15 peab ta EELK Mustvee kirikus juubelijumalateenistuse.
Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus (EELK) on Haamer pikima staažiga töötav vaimulik. 1963. aasta 5.augustil, kui Haamer Mustveesse õpetaja kandidaadina teenima määrati, oli ta veel üliõpilane.
Esimene kaplan piirivalves
Haamer on 78aastane ning oleks võinud juba 13 aastat tagasi teenitud vanaduspuhkusele jääda. “Mida ma tegema hakkaksin?” küsis Haamer. “Mul on mõistu selge ja lihtsalt niisama ma istuda ei taha. Ma tahan jätkata, sest minu tööl on mõte ja tähendus. Inimene on ergas ja aktiivne senikaua, kuni tal on tegevus. Mul on eesmärk ja ülesanne – olen 20 aastat tegutsenud Tartu Teoloogia Akadeemias õppejõuna.”
Nüüd pikendab ta igal aastal EELK Konsistooriumiga oma töölepingut.
Haamer tuli Mustveesse sellepärast, et see väike koht ei häviks. 1963. aasta suvel küsiti tema käest, kas ta oleks vaimulikuna tööle minema. Ta andis toonasele peapiiskopile oma “jah”-sõna.
Eenok Haamer on rääkinud, et kui ta 1963. aasta 12. augustil esimest korda Mustveesse tuli, istus ta Peipsi järve ääres kivi peal ning mõtles, miks ta üldse sinna tuli. “Oli ilus päikesepaisteline ilm, piiritu Peipsi järv oli mu selja taga ning ma mõtlesin, et kas mind on tõesti siia piirivalvuriks saadetud,” rääkis Haamer.
“Nõnda olen ma 50 aastat seisnud otsekui piirivalvur hävingu kaitseks. Me oleme praeguseni piirilinn,” lisas ta, pidades silmas, et Mustvee on Euroopa Liidu idapoolseim linn.
Haamer on tihedalt olnud seotud ka piirivalvega, sest kolm ja pool aastat oli ta Remniku õppekeskuse lektor ning esimene kaplan Eesti piirivalves. “Nii et minust on ka tegelikult piirivalvur saanud,” tõdes ta.
37 aastat Maarja-Magdaleena hooldusõpetajaks
Eenok Haamer on ka 37 aastat Maarja-Magdaleena koguduse hooldusõpetaja olnud. Ta saadeti kogudust hooldama 1976. aasta 15. jaanuarist. Haamer oli tol ajal juba Mustvee koguduse õpetaja, kuid Tallinnas EELK konsistooriumis kuulis ta, kuidas peapiiskop ja konsistooriumi peasekretär rääkisid, et Maarja-Magdaleena kiriku olukord on väga vilets ning ilmselt ei jää muud võimalust kui kirik kinni panna. “Ma kuulsin seda juhuslikult teisest toast. Olime just oma laulukooriga käinud Maarja-Magdaleena kirikut vaatamas. Läksin peapiiskopi juurde ja ütlesin, et see on väga ilus kirik, kahju, kui peab selle sulgema. Lubasin võtta kaheks aastaks selle kiriku hooldamise enda kätte,” lisas Haamer.
Kahest aastast on saanud 37. Nüüd on Haameril lootus peagi hooldusõpetaja ametist priiks saada, sest Maarja-Magdaleena koguduse diakon Aivo Prükk lõpetas tänavu juunis Tartu Teoloogia Akadeemia ning tal on veel kirikuvalitsuse ees teha üks eksam, seejärel oordineeritakse ta täieõiguslikuks õpetajaks.
Eenok Haamer on püüdnud oma sõnul kohelda kõiki oma teenistuses olevaid kogudusi võrdsetena.
Põlvkondade järjepidevus
Eenok Haamer on tunnistanud, et mõnedki asjad on tal isast. Mõnikord tabab ta end toimivat isa kombel alateadlikult, aga on ka asju, milles ta oma kirikuõpetajast legendaarset isa Harri Haamerit teadlikult järginud on. Ent hingekarjane Eenok Haamer pole mitte ainult oma kirikuõpetajast isa poeg, vaid ka ise vaimulike isa. Ta pojad Naatan, Siimon ja Markus astuvad tema jälgedes. Eha ja Eenok Haameri tütar Maarja, keda kirikus ollakse harjutud nägema ikka oreli taga istumas, on lõpetanud muusikaakadeemia.
1988. aasta sügisest on Eenok Haamer õpetanud Mustvee gümnaasiumis religiooniõpetust. Tõenäoliselt oli tolleaegne Mustvee keskkool üks esimesi koole, kus usuõpetus tuli õppekavva.
Kõige suuremaks autasuks ja Jumala kingiks peab Eenok Haamer aga oma ustavat abikaasat Eha. “Ma pole ju ainult mägedel kõndinud, vaid aeg-ajalt ka oru põhjas olnud. Eha on näinud mu madalseise, talunud pinget ja koormust ning temal on kõiges tohutu suured teened.”
Paljude inimeste hingehoidja on varem Vooremaale tunnistanud, et jõuvarusid on tal aidanud taastada aga palve, osaduse otsimine Jumalaga.
i
HELVE LAASIK
