Eelarvestrateegia avalikul arutelul räägiti ka palgatõusust

Teisipäeval oli kõigil huvilistel võimalus osaleda Jõgeva valla eelarvestrateegia avalikul arutelul. Dokumenti tutvustas Jõgeva vallavalitsuse finantsjuht Kaja Ferschel-Pärn. Strateegia täiendamiseks oli tehtud mitmeid ettepanekuid. Kõige rohkem esitas neid Jõgeva vallavolikogu liige Terje Rudissaar, kes oma seisukohti ka üksikasjalikult põhjendas.


Jõgeva vallavalitsuse finantsjuht Kaja Ferschel-Pärn andis ülevaate koostatud eelarvestrateegiast. Muuhulgas märkis ta, et eelarve strateegia perioodil uusi kohalikke makse ei kehtestata. „Põhitegevuse tulude kasv on aastas kolm kuni neli protsenti. Residendist maksustavate füüsiliste isikute tulust laekub elukoha järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele 11,96 protsenti. Tululiigist moodustavad aga kõige suurema osa haridusteenused.”

Planeerida tuleks palgatõusu

Ferschel-Pärn toonitas, et Jõgeva vallas on alati makstud kõrgemat palka kui alampalk. Lisaks märkis oma sõnavõtus ka erinevaid eesootavaid töid: teede remonti, Kuremaa lossi jätkuvat kordategemist, Jõgeva valla spordihoone projekteerimist.

Kõige põhjalikumalt vaagis eelarvestrateegiat mõttevahetusel osalenud Jõgeva vallavolikokku kuuluv ettevõtja Terje Rudissaar. Tema arvates tuleks eelarvestrateegiasse planeerida ka lasteaia tugiõpetajate, koolide tugispetsialistide, huvijuhtide ja teistegi haridusasutuste töötajate palgatõus. „Nelja aasta perspektiivis võiks olla eesmärgiks, et nende palganumber võiks olla vähemalt 90 protsenti õpetajate palgast. Kui seda eelarvestrateegia kajastab, tekib rahval ka kindlustunne, et teemaga tegeletakse,“ märkis ta. Rudissaare sõnul tasuks üle vaadata ka nende sotsiaaltöötajate tasu, kes sotsiaalhooldusteenust osutades inimestega kõige vahetumalt kokku puutuvad.

Rudissaar avaldas arvamust, et 2016. aastal lõpus sõlmitud omavalitsuste ühinemislepingusse (tänase Jõgeva valla moodustamiseks sõlmitud kokkulepe – toim) tuleks suhtuda paindlikumalt. „Võib-olla kõikidest kohtadest poleks sellest vaja n-ö hammastega kinni hoida,“ arutles Rudissaar.

Unistusi viiakse ellu ikka rahaga

„Eelarvestrateegia on väga vajalik dokument. Viimaseks etapiks on selle kinnitamine volikogus. Kodanike ettepanekutest on alati kasu. Küsimus on selles, kuivõrd on nendega võimalik arvestada. Me võime unistada igasugustest asjadest, kuid mõtete teostamiseks peab olema raha. Kui raha jätkub, siis saab ikka arvestada,“ nentis finantsist.

Kuremaa lasteaed-algkooli direktor Külli Suvi tegi ettepanekuid õppeasutuse korda tegemiseks ja arendamiseks. „On näha, et ta hoolib ja hoolitseb enda juhitava asutuse eest. Iseasi, kas eelarvestrateegia on päris nende ettepanekute koht. Loomulikult käsitleme neid küsimusi täpsemalt lisaeelarvete ja eelarvete juures,“ rääkis Kaja Ferschel-Pärn.

„Ka Terje Rudissaare ettepanekute hulgas oli palju häid mõtteid. Küsimus on aga ikka rahas. Näiteks minagi pooldaksin töötasude tõstmiseks kahe käega. Vahendeid aga paraku napib. Kui vähegi võimalik, siis me töötasusid ka loomulikult suurendame,“ arutles finantsist.

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus