Just nii see juhtus. Nagu mõne väga tööka ja energilise ema puhul, kes lapsed omapead liiga kauaks mängutuppa unustas. Mürsikutel läks kõht korraga tühjaks ja nad kukkusid valjuhäälselt jonnima. Selle peale, et kööki minna ja emale toidutegemisel abiks olla, ärahellitatud jõnglased tulla ei oska.
Pinged kohtade jagamisel alati
Jonnima on lapsed hakanud alati kingituste jagamise ajal. Nii oli möödunud aastal Euroopa Liitu astumise eel, kui Tartu kongressil partei asejuhtide kohad vabanesid. Nii oli see Riigikogu asespiikri koha saamise ja ka nüüd eurosaadikute valimise eel.
Osa endisi ministreid ehk siis täna ennast parteisiseseks opositsiooniks nimetajad ihkavad kangesti endale tähtsaid ametikohti tagasi. Ministrid tahaksid olla igavesed, kuid erakond on omaks võtnud ka Enn Eesmaa, Kadri Musta, Mart Viisitamme.
Eks tulid kunagi tudengpoiss Sven Mikser ja koolipapa Peeter Kreitzberg samamoodi uute üritajatena. Kogu erakonna toetusel said nad õige pea Savisaare asetäitjaiks, valitsuse ja veel igasugu nõukogude liikmeteks. Nad said samasuguste hellituste osaliseks kui Liina Tõnisson tervelt kümne aasta jooksul.
Nüüd on aga suur erakond opositsioonis ja ministrikohad heiastuvad vaid kaugel silmapiiril ning võib-olla hoopis uutele tulijatele. Muidugi teeb see tigedaks ja viha oma õpetaja vastu kasvab. Süüdistatakse ju vaid esimees Savisaart selles, et keskpartei riigis võimul pole.
Pealegi on aega vähe. Tõnisson on mitmes vestluses avameelitsenud, et temal pole aega enam oodata, mil ministrikoha uuesti kätte saab. Aastad jooksvat liiga kiiresti. Nüüd tasuski ta oma Edgarile, kes Liina aastatekoormat kuidagi vähendada ei saa, rängalt kätte.
Liina rikkus nii Keskerakonna kui ka ükskõik millise teise erakonna põhikirja kõige tähtsamat koostöö reeglit ja pakkus Riigikogu asejuhataja kohale välja alternatiivse, Enn Esmaale konkureeriva kandidaadi. Ühe partei sees seda kunagi ei tehta, sest nii juhatuse kui fraktsiooni ühisotsus ühise kandidaadi suhtes peab parlamendi liikmele olema püha. Iseseisva mõtlemise huvides, toonitas Liina oma avaldust üle andes. Need sõnad pole ausalt öeldud. See naine tahtis Edgarile lihtsalt haiget teha. Mõlemaid palju aastaid tundes võin kinnitada, et Liinal see õnnestus.
Tähtsaid asju on otsustatud koos
Jutt ebademokraatlikust juhtimisstiilist on lihtsalt väljamõeldis. Kui euroliiduga ühinemise «jah» või «ei» otsustati teistes erakondades kitsas ringis, siis Keskerakond tegi oma otsuse salajase hääletuse põhjal erakonna kongressil. Euroopa parlamendi kandidaadid selgitati välja eelvalimistel, mille käigus saadeti hääletussedelid koju ligi 8000 keskerakondlasele, kes siis ümbrikus oma vastuse tagasi postitasid. Millises teises erakonnas veel on tähtsate otsuste tegemisel kaasatud laia liikmeskonda?
Varem autokraatiat ei märgatud
Mind paneb see jutt autokraatiast imestama. Savisaar oli ju samasugune ka siis, kui Kreitzberg või Mikser erakonda astusid. Savisaar oli samasugune ka siis, kui neil kahel hästi läks ja mõlemad tähtsaid ameteid pidasid ja mööda maailma ringi reisisid. Miks Kreitzberg siis demokraatia puudumisest ei laulnud, kui ta ise Siiri Oviiri asemel presidendikandidaadiks tehti? Siis oli mehel suu vett täis. Nüüd aga, kui Europarlamenti võib tema asemel ühtäkki ka mõni noorem poliitik saada, käib hädakisa taevani.
Ka Robert Lepikson, kes suhteliselt alles hiljaaegu Keskerakonna liikmeks astus, pidi ju Edgari tööstiili hästi tundma. Kuid autokraatia ei seganud ka teda Savisaare meeskonnaga ühinemast. Nüüd toonitab ta fraktsiooni üleolekut erakonna juhatusest, kuna Riigikogu liikmed polevat parteist sõltuvad, sest kogusid igaüks valimistel ise oma hääled.
Julgen vastu vaielda ja meelde tuletada, et Keskfraktsiooni 28 liikmest said vaid kolm: Edgar ja Vilja Savisaar ning Mihhail Stalnuhhin isikumandaadiga, ehk siis vaid omaenda häältega parlamenti. Ülejäänud kõik pidid juurde laenama ka valimisnimekirja kaaslaste hääli. Tuli minulgi oma 2500 häälele lisaks erakonna kaaslaste abile loota. Küll pean aga ajaloolise õigluse nimel meenutama, et pärast Riigikogu valimisi tegi erakonna juhatus ootamatult väikese häältearvu kohta etteheiteid just praegustele erakonna lõhestajaile. Nii Kreitzberg, Tõnisson kui Mikser kogusid tunduvalt vähem hääli, kui erakond eelnevalt arvestanud oli.
Mure häälte pärast eelseisvail eurovalimistel on ka üks praeguse tüli põhjustest. Savisaare kandideerimisest loobumine ehmatas.
Loodeti jälle, et raudne valimisvedur nimekirja eesotsas kogub üle Eesti kümneid tuhandeid hääli, millest nii mõnigi ka teisele ja kolmandale üritajale üle jääb. Arvati, et hiljem Savisaar ehk loobub Euroopasse minekust ja Brüsselisse sõidabki mõni neist, kes sellest oma elu eesmärgi teinud. Kuid võta näpust! Edgar mängis vingerpussi, et poisid, näidake nüüd, paljuks te ilma minuta võimelised olete. Mitu häält siis kokku saate?
Eks me varsti seda näe! Eurovalimised pole kaugel. Siis selgub, kui kõva see Keskerakond ilma esimehe isikliku valimistoetuseta on ja mitu häält jonnivad pailapsed kokku suudavad koguda.
HEIMAR LENK, Keskerakonna juhatuse ja Riigikogu liige
