Paljudel meediaettevõtetel on kombeks koostada erinevaid parameetreid võrdlevaid edetabeleid ja avalik raamatupidamise statistika seda ka võimaldab. Oleme edetabeliusku rahvas, leitakse vahetevahel. Üks selline tabel ilmus möödunud nädala Maalehes. Edetabelisse olid seatud põllumajandusettevõtted müügitulu näitaja järgi, allikaks ettevõtete 2018. aasta majandusaruanded. Püüame omaltpoolt mõista, mida need numbrid tegelikult tähendada võiksid ja mida tabelist teada saame?
Tabelist ei puudunud nii esi- kui ka tagumises otsas Jõgevamaa ettevõtted. Teiselt kohalt leiame Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liidu (JPTL) nime, kelle müügitulu oli möödunud 2018. aastal 19 329 874 eurot. Suur ja aukartustäratav number. Esikoha napsas, kui sportlikult väljenduda, Rakvere Farmid AS, kelle müügitulu oli samal aastal 26 838 000 eurot. Jõgevamaa ettevõtetest leiame 19. kohal ligi 5 miljonilise müügituluga Härjanurme Mõisa OÜ, 31. on Pajusi ABF AS 3,4 miljonilise, 35. Adavere Agro AS 3,2 miljonilise, 40. kohal on Paunvere Agro OÜ ligi 3 miljonilise, 59. kohal Torma Põllumajandusühing 2, 68. Puurmani Põllumajandusühistu 2,2 miljonilise, Laiuse Põllumajandusühistu 2 miljonilise ja AS Perevara 81. kohalt 2 miljonilise müügituluga. Need on andmed, mis on mahtunud esimese saja hulka, internetis on kättesaadav kogu edetabel, mis koosneb kokku 200 ettevõttest ning huvilistel on seda võimalik ise vaadata.
Mida näitab puhaskasum?
Kui aga püüda süveneda teistesse tabelis toodud näitajatesse, siis näiteks puhaskasumi või kahjumi järgi võiks tabeli täpselt pea peale pöörata, sest Rakvere Farmid AS puhaskasumi real valitseb 2,3 miljoniline miinus, samuti ka Jõgevamaa PTL real on 762 439 euro suurune kahjum, mis seaks tabeli vastupidiseks.
Miks siis nii? Kas tabelisse sattumise puhul soovida õnne ning mida see tähendada võiks, uurisime Jõgevamaa PTL juhatuse liikmelt Raul Soodlalt, kes loomulikult võttis vastu soojad õnnitlused, kuid julges tabeli sisu osas jääda skeptiliseks. Seda just selles plaanis, et võrdlemine müügituluga ei ole ettevõtte mõõtmiseks just kõige täpsem moodus ega iseloomusta kõige paremini põllumajandusettevõtluse tegelikku pingerida.
„Tabelis teise koha saavutamine on pigem sportlik tulemus, mitte just kõige ausam, sest mängijad on erinevad,” leidis Soodla. „On tootjad, kes vastutavad oma vara eest ja on ühistu, kus on koosneedsamad 20 tootjat, kes on tabelis oma ridadega, mistõttu on see ebavõrdne. Justkui raskekaalu ja kergkaalu mehed on kokku pandud.”
Näiteks toob Soodla Laiuse ühistu, mis on osaühing, mille piimamüügikäive on pandud osaks JPTLi käibesse. „Ühesõnaga topelt kajastatud,” tõdes Soodla. „Meie ettevõttes on 20 tootjat, kes kogukäibe kokku panevad.”
Arvatavalt on tabelis tootjad, kes on märkinud EMTAK (Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaator) koodi alusel põhitegevusalaks põllumajanduse, ülejäänud numbrid seab ritta Excel. „Kaks aastat tagasi JPTL Selja osaühingu omanikuna olime ehk kõige rohkem tootja,” selgitas Soodla. „Sisuliselt oleme ikkagi esindusorganisatsioon. Toodame oma tegevusega liikmetele tulu. Klassifikaatorist on võetud aga kood, siis on võetud käive ja nii see pingerida tekib.”
Reaalne tulu määrab
Nii käive kui ka kahjum, mis on ära toodud puhaskasumi real, on mõlemad juriidilise isiku käive kui ka kahjum. Soodla selgitas, et Jõgevamaa PTLi kahjumi põhjustas kohtuotsuse täitmine, mitte halvad ilmastikuolud või muu sarnane, mida ka artiklis üldise näitena on toodud. „Et selline edetabel oleks ülevaatlikum ja sportlikus mõttes tublidust näitav, tuleks sättida pingerivi ikkagi kasumite järgi,” leidis Soodla, kes rääkis, et põllumajandusettevõtluse puhul, nii nagu ka teiste majandustegevuste puhul, on lõppkokkuvõttes tähtis ikkagi see, palju sa reaalselt tulu teenid.
„Põllumajandus on äri ning iga äri tulemus on minu arvates kasum. Tehakse ju ka edetabel, kes toodab kõige rohkem piima, kuid see näitab juba midagi muud. See ei näita, kui palju see tootmine maksab. Kui olid sovhoosid, siis räägiti plaani täitmisest ja ka sellest, kes toodab rohkem, tänapäeval on kõigile selge, et tegemist on äriettevõttega. Investeeringuteks kasutatakse omavahendeid ja võetakse pangalaenu. Oluline küsimus on, kui ruttu sa suudad reaalselt investeeringu tagasi toota. Sellest tabelist näeb, palju meie kontolt raha läbi käis. Me koondame erinevate tootjate toodangu ja müüme selle korraga maha parematele ostjatele, kes hindavad stabiilsemat kvaliteeti ja suuremaid laadimiskoguseid.”
Põllumajanduse raamatupidamine erineb veidi tavapärasest, kuigi põhitõed on samad, majandusnäitajate võrdlemiseks on vaja täpsemat sisu, need lihtsad edetabelivõrdlused tegelikku elu siiski päriselt ei kajasta või on võrdlemine väga tinglik. Aga nagu öeldakse – võitjate üle ei naerda ja õnne soovida tuleb kõigile Jõgevamaa ettevõtetele, kes sealt tabelist ennast leidsid.
INDREK SARAPUU
