Teatavasti anti nõukogude ajal asulates ja linnades ning selle ümbruses inimestele kasutada aiamaid, kuhu nad rajasid mitmeaastasi istandusi ja hoonekesi ning ka kasvuhooneid.
Praeguseks omaniku leidnud maade korrashoiu eest vastutab teatavasti omanik ise. Probleem on aga jätkuvalt riigi omanduses olevate maatükkidega, mida inimesed siiani seadusliku aluseta kasutavad. Seal asuvad ka ebaseaduslikud mitmeaastased istandused ning ehitusloata püstitatud kuurid, kasvuhooned jne.
“Inimestele on antud aiamaid kasutada, kuid neid on informeeritud sellest, et nad ei tohi sinna rajada mitmeaastasi istandusi, (isegi mitte maasikapeenraid) ega ka teisi ehitisi. Puude ja põõsaste istutamist reguleerib aga linna heakorraeeskiri. Samuti teavad inimesed, et nad kasutavad aiamaid mitteametlikult, see on ilma seadusliku aluseta, ” rääkisid Anne Örd ja Jaan Vahtla. Viimase sõnul jäävad linna käed täieliku korra loomiseks lühikeseks.
«Nõukaaj» pärand
“Kutsun siiski üles linnakodanikke ise omavolilisi kasvuhooneid ja teisi putkasid likvideerima, vastasel korral peab hakkama teisi meetmeid võtma,” lisas Anne Örd.
Aastate jooksul on Jõgeva linnas ja selle ümbruses lahti saadud nii mitmestki maade mitteametlikust kasutajast ja loata püstitatud ehitistest.
Näiteks asusid aastaid tagasi Jõgeva linnas samasugused ebamääraste ehitiste kolooniad nagu praegu Virtuse taga, neid oli Tähe ning isegi Kesk tänava kandis.
“See on tõesti nii, et jaanuarist 2004 vastutab jätkuvalt riigi omanduses olevate maade eest maavanem. Kuid tema tegevus- ja otsustusõigus nende maade osas on piiratud,” teatas Jõgeva maavalitsuse pressiesindaja Kristi Terep.
Jõgeva maavalitsuse õigusnõunik Inge Kottisse selgitas, et jätkuvalt riigi omandis olev maa on maa, mida ei ole tagastatud, erastatud, munitsipaalomandisse antud ega jäetud riigi omandisse. Jätkuvalt riigi omandis on käesoleval aja ka maa, mille tagastamise, erastamise, munitsipaalomandisse või riigi omandisse jätmise toiminguid ei ole veel jõutud lõpule viia.
Lammutamiskohustus omavalitsusel
Tänavu 26. jaanuaril jõustunud määrusega määrati jätkuvalt riigi omandis oleva maa ajutiseks valitsejaks, seda enne maa riigi omandisse jätmist või munitsipaalomandisse andmist, tagastamist või erastamist, selle maatüki asukohajärgne maavanem.
Maavanem kui riigimaa ajutine valitseja võib nimetatud maa suhtes teha riigi nimel aga ainult neid otsuseid, mis on otseselt õigusaktidega tema pädevusse antud.
Jätkuvalt riigi omandis olev maa ei ole kinnisasi ning sellel asuvad ehitised ei ole riigi omand. Seega on nende puhul tegemist vallasasjadega, mis jagunevad peremehetuteks või siis õigusliku aluseta ehitisteks.
Peremehetu ehitise hõivamise õigus ja kohustus on seadustest tulenevalt kohalikul omavalitsusel. Riik ja valitsuse poolt määratud riigivara valitseja, näiteks maavanem, hõivab peremehetu ehitise ainult sel juhul, kui riigivara valitseja esitab kohaliku omavalitsuse poolt ehitise hõivamisele vastuväited. Õigusliku aluseta ehk omavoliliselt püstitatud ehitised on tavaliselt püstitatud ehitusloata ja ka maakasutusõiguseta.
Nii peremehetute kui omavoliliste ehitistega seonduvate küsimuste lahendamine on täielikult kohaliku omavalitsuse pädevuses.
Kohaliku omavalitsuse pädevus on sätestatud «Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega». Samuti kuulub ehitusjärelevalve kohaliku omavalitsuse pädevusse (sätestatud Ehitusseadusega). Seadusega on sätestatud ka ehitusjärelevalvet tegeva isiku pädevus, kohustused, õigus teha ettekirjutusi, rakendada sunniraha.
RAIVO SIHVER
