Kavandatavad ampritasud ei soodusta ka elektrienergia säästlikku tarbimist. Ampritasu kehtestamisega soovib Eesti Energia minna väiketarbijate, eelkõige maapiirkondade elanike, sealhulgas põllumeestest hooajaliste tarbijate ning suvekodude omanike rahakoti kallale.
Miks peaks aasta jooksul ainult kuu aega viljakuivatit kasutav põllumees maksma kogu aasta ampritasu ja niimoodi kindlustama Eesti Energiale kasumi? Samasugune saatus tabab suvekodude omanikke ja teisi tarbijaid, kelle elektritarbimine väike või hooajaline. Selline hinnapoliitika võimaldab Eesti Energial saada tulu olematu kauba eest, mida tegelikult ei tarbita ega pole võimalik ka tarbida, sest tarbijate maksustatavad peakaitsmed on suuremad alajaamade tegelikust võimsusest. See on energiamonopoli püüd varjata tegelikku hinnatõusu ja kindlustada endale püsiv tulu.
Püsitasu tuleks üldse välistada
Arutu on ka rahvaliitlasest Eesti Energia Nõukogu liikme Janno Reiljani ettepanek, tarbija käest küsimata, doteerida elektri tootmist stabiliseerimise reservfondist 5 miljardi krooniga. Stabiliseerimise reservfondi raha on samasugune maksumaksja raha kui riigieelarveline raha ja seda on tunduvalt otstarbekam kulutada pikaajaliste tervishoiu-, pensioni- ja haridusreformi või teaduse ja arendustegevuse rahastamiseks. Sellest ei tohi saada kanal, mille kaudu tänased võimulolijad suunavad raha otse Eesti Energia kassase.
Isamaaliidu saadikurühm Riigikogus on algatanud eelnõu Elektrituruseaduse muutmiseks eesmärgiga välistada ampritasud ning korteri fikseeritud tasud püsitasuna. Võrguühenduse kasutamise ja elektrienergia edastamise eest tasu võtmine peab lähtuma tegelikult tarbitud elektrienergiast ega tohi lähtuda tarbija peakaitsme suurusest. Tegelikult on võrguühenduse saamiseks tehtud kulutused tarbija poolt tasutud juba liitumistasuga.
Maksta tuleb tarbitu eest
Isamaaliidu saadikud on korduvalt tõstatanud ka küsimuse, et arutada elektrihinna ja kogu energeetika problemaatikat Riigikogus. Seni on Valitsuse esindajad sellele vastu olnud, põhjendades seda ametnike piisava kompetentsusega elektrihinna ja energeetika küsimuste lahendamisel. Tunnetades kõrbelõhna, on Rahvaliit nüüd nõus Isamaaliidu initsiatiiviga ja on loodetavasti valmis arutama energeetika teemat ka Riigikogus.
Loodame, et valitsus ja teised Riigikogus esindatud erakonnad toetavad ka Isamaaliidu seaduseelnõud ja põhimõtet, et tarbijale peab jääma õigus maksta tegelikult tarbitud elektri eest põhjendatud ja õiglast hinda. Seisame üheskoos selle eest, et tarbijad maksaks elektrimõõdiku näidu alusel.
Helir-Valdor Seeder, Isamaaliit
Riigikogu rahanduskomisjoni liige
