Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul oleme Eestis edukalt üles ehitanud individuaalsele eraomandile põhineva süsteemi, ent meil on veel nõrgalt arenenud majanduslik ühistegevus. Minister märkis Vooremaale antud intervjuus, et E-Piima näitel on suudetud üles ehitada hästi toimiv ühistegevusele põhinev süsteem. Just majanduslikku ühistegevust peab ta pikemas perspektiivis Eesti majandusliku edukuse nurgakiviks.
Kuidas hindate tõsiasja, et praeguses majandussituatsioonis suudeti E-Piima Põltsamaa Meiereis paika panna 11 miljonit krooni maksma läinud juustu viilutamise ja pakendamise liin?
Praeguses majandusolukorras taolisi ettevõtjaid, kes investeeriksid ja laiendaksid tootmist, Eestimaal peaaegu polegi. Otsitakse, jälgitakse sündmuste arengut, tehakse ka mõningaid arglikke katseid midagi ettevõtluses muuta, ei enamat. Eriti hea meel on mul selle üle, et konkreetne investeering on tehtud toiduainetööstusse. See annab ühelt poolt tööd ja leiba nii selle ettevõtte töötajatele kui ka põllumajandussektorile. Mina pean seda tõesti väga oluliseks ja tähtsaks sündmuseks.
Kuidas hindate E-Piima ja Põltsamaa linna koostööd, kus ettevõte sai ainuõiguse kasutada pika aja jooksul oma toodetel Põltsamaa linna vapimärki?
Ma pole küll Põltsamaa elanik, kuigi jälgin alati siinsete inimeste tegemisi suure huviga. Liiati on Põltsamaa kant mulle väga südamelähedane piirkond. Ent taolise koostöönäite varal olen veendunud selles, et Põltsamaa linna juhtidel on väga hea kontakt oma ettevõtjatega. Selline koostöö on kindlasti kasulik mõlemale osapoolele, nii linnale kui antud juhul ka E-Piimale.
Kuidas läheb praegu Eesti piimandusel?
Lõppenud 2009. aasta oli Eesti piimandusele üks raskemaid, seda nii piima tootjate kui töötlejate poole pealt vaadatuna. Ega me praegu nendest raskustest veel lõplikult üle saanud ei ole. Piima kokkuostuhinnad on viimasel ajal siiski veidi tõusnud, see muudab piimatootjate olukorra veidi kergemaks. Ent taoline hinnatase ei kindlusta veel jätkusuutlikku tootmist. Seetõttu ma loodan, et kokkuostuhindade tõus veel jätkub ja usun, et see ei pärsi piimatööstuste konkurentsivõimet ega takista ka valmistoodangu müümist. Eelkõige pean ma silmas eksportturge, sest toodame rohkem, kui ise tarbime. Eesti lahenduseks toodangu realiseerimisel on selle turustamine eksportturgudel. Usun, et tänavune aasta on ekspordi osas edukam kui oli 2009. aasta. Praegused märgid näitavad, et selliseks lootuseks on põhjust.
Kas asjaolu, et nn vana Euroopa riikidele makstavad põllumajandustoetused on suuremad neist, mida makstakse hiljem ELiga liitunud riikidele, mõjutab ka meie piimandust?
Loomulikult mõjutab, eelkõige mõjutab see piima tootjaid. Piima töötlejate olukord Euroopas tervikuna on üldiselt võrreldav. See kestab kuni 2013. aastani, mil vanades EL liikmesriikides kehtivad suuremad põllumajandustoetused. Kuid ma usun, et EL järgmisel finantsperioodil astume me selles osas pika sammu edasi. Vähemalt praeguse valitsuse põllumajanduspoliitika nurgakiviks on võrdsed põllumajandustoetused Euroopas tervikuna.
Kas paljuräägitud ja samas ka peljatud Vene turg oleks meie põllumajandusele jaoks väljapääs?
Ühelt poolt on Vene turg meile suur ahvatlus ja ka suur võimalus. Näiteks olid sealihatootjatel varasematel aastatel paremad liha turustamise võimalused, mis on praeguseks ühe poliitilise otsuse tulemusena neilt ära lõigatud.
Nüüd on avanenud Venemaa turg piimasaadustele. Hetkel oleme piimatoodete osas juba olukorras, kus me ei suuda nii palju toota, kui see suur turg meilt neid ootab. “Pere” ju ekspordib oma toodangut Venemaale ja kurdab toorpiima nappuse üle.
Vene turg on suur võimalus, mida alati tuleb kasutada, kuid arvestada tuleb sellega, et seal on alati suured riskid. Sama järsku, kui meile vene turg avaneb, sama äkiliselt võib see ka sulguda. Kui mõne tööstuse tootmine ja toodangu turustamine on orienteeritud ainult Vene turule koos arendustegevusest tulenevate laenude, liisingute, lepingute jm. kohustustega ning lausa päevapealt lõpeb võimalus oma kaupa sinna tarnida, siis sellest lähtuvalt tuleb mõista, kui suure riski selline tööstus endale on võtnud. Selles osas ei saa ka Eesti riik ettevõtjatele mingisugust garantiid anda. On tõestatud, et kõigele vaatamata on Venemaa näol tegemist väga ettearvamata turuga.
Euroopa turule on põllumajandustoodetega lihtsam pääseda?
Ka Euroopa turule minek on küllalt keeruline. Tasapisi oleme seda teinud. Euroopa turul tuleb rinda pista hinnaprobleemidega, tuleb arvestada sellega, et see turg on üleküllastunud, seal valitseb äärmiselt tihe konkurents. Ent sellegipoolest tarnivad mitmed meie piimatööstused oma tooteid ka Euroopasse, sealhulgas E-Piima Põltsamaa Meierei. Samas tuleks meie toodete osakaalu Euroopa turul suurendada.
Väga perspektiivikaks peetakse Hiina turgu. On meie toodetega sellele turule minek üldse mõeldav?
Vähemalt teoreetiliselt kindlasti saaks ning arglikke samme selles suunas on ka astutud. Hiina turu puhul tuleb arvestada sellega, et meie kultuurid on väga erinevad, seda nii tarbimise kui majanduse poolest. Lisaks on suur roll selle turu kaugusel, samuti kogustel, mida Hiina turule minek tegelikult eeldab. Hiina turule pääsemine on esmalt väga pikaajaline protsess ja samas hästi ressursimahukas tegevus.
iii
TOOMAS REINPÕLD
