Mul on hea meel tänasel e-Eesti konverentsil tervitada härra Hamadoun Touréd, rahvusvahelise Telekommunikatsiooniliidu peasekretäri.
Kübermaailmal on võrreldes pärismaailmaga üks väga oluline erinevus ? riikide füüsiline suurus seal ei loe. Ja just e-maailm on üks koht, kus Eesti saab võimaluse olla tõeliselt suur.
Juba teist korda toimuvast e-Eesti konverentsist kasvab loodetavasti välja pikk ja tulemusrikas traditsioon. Rõhutan sõna ?tulemusrikas?, sest piltlikult öeldes seisab Eesti praegu teelahkmel ? kuhu edasi? Kas meie IKT sektor jääb selliseks, nagu ta on, või vastupidi ? kujuneb Eesti majanduse järgmise kümnendi üheks veduriks.
IKT osakaal peab suurenema
Majandusministrina on mul infoühiskonna osas neli rõhuasetust.
Esiteks: infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni osakaal meie rahvuslikus koguproduktis peab suurenema.
Praegu on see laias laastus 5 protsenti. Sellest poole moodustab telekommunikatsioon, kolmandiku riistvara ning alla 20 protsendi IT-teenused. Ekspordis on IKT sektori osakaal vaid 3 protsenti, kui jätame arvestusest välja mobiiltelefonid ja nende osad.
Infotehnoloogia sektor peab olema eksportiv ja konkurentsivõimeline tööstusharu. Meil on hea näide ? Skype. Kuid miks, lubage küsida, ei kuulu Skype Eesti kapitalile? Pole paha, et seal on rootslane ja taanlane, sellised ettevõtted peavadki rahvusvahelised olema, aga miks Eesti kapital sealt päris välja osteti?
Väga konkreetsed on ju meie avaliku sektori jaoks välja töötatud e-teenused. Kinnitan, et nende vastu on maailmas suur huvi, olen seda kogenud oma visiitidel. Kuid küsimus on, kas me müüme toodet ja teenime raha või võtame eesmärgiks teisi järjele aidates tõsta Eesti mainet?
Vägagi laialdasi võimalusi pakub meile Galileo projekt ? Euroopa Liidu loodav satelliitide süsteem. Internet pluss Galileo võimaldatav asukoha määramise süsteem avab ka Eesti ettevõtjatele võimalusi uute teenuste turule toomiseks. Kindlasti oskab seda võimalust ära kasutada Tartus tegutsev Regio, kuid sooviksin väga kuulda ka teiste ettevõtjate värskeid mõtteid, kuidas Eesti võiks sellest miljardiprojektist kasu saada. Eesti on Euroopa Nõukogus alati toetanud Galileo võimalikult kiiret rakendamist.
Tootlikkuse revolutsioon
Eelmisel nädalal tutvustas Arengufond Tartu Ülikoolist tellitud uuringut, kus käidi välja neli võimalikku Eesti arengustsenaariumi. Mina näen Eestit Põhjatähena ? riigina, kus ettevõtted ja üksikisikud on arenemis- ja kohanemisvõimelised ja kus hariduses pannakse rõhku tehnoloogia valdkondadele. Mis on atraktiivne välisõppejõududele ja -üliõpilastele ja kus ettevõtted suudavad pakkuda maailma jaoks olulisi ja innovaatilisi keerukaid teenuseid. Eesti saab muutuda teadmispõhiseks ühiskonnaks aga vaid siis, kui infotehnoloogia sektor suudab haarata rahvuslikust koguproduktist 20 protsenti, millest 15 oleks eksport!
Teise variandina on just IKT-sektor see, kes viib vanas majanduses läbi tootlikkuse revolutsiooni. Siit jõuamegi teise prioriteedini: meie tööstus ja teenindus peavad olema lausa üle ujutatud moodsast tehnoloogiast tulenevatest võimalustest.
Quo vadis, e-valitsus?
Kolmandaks: Kuhu läheb e-valitsus?
Sellest teemast ei saa kuidagi mööda minna. Õigupoolest soovin jõudu ja eeldan head koostööd täna õhtul presidendi juures kinnitatavalt uuelt regionaalministrilt Siim-Valmar Kiislerilt, kuid olles 14 aastat selle teemaga kokku puutunud, on ka minul oma visioon olemas.
Eesti valitsusel on täna käigus ümmarguselt 270 eri IT-projekti. Kõiki ei hakka siin üles lugema, tuntumad on e-tervis, e-äriregister, e-maksuamet, e-statistika, e-toimik jne. See on kõik väga hea! Võime siit teha positiivse järelduse, et tegeleme täna väga erinevate ja komplitseeritud eluvaldkondadega ja möödas on see aeg, kus e-valitsus tähendas ministritele arvuti lauale paigutamist.
Kuid mul on kõhklus, kas kõigest sellest võidab midagi ka tavaline inimene? Kas selle kõige tulemusena korraldatakse haiglates-koolides-äriregistrites-patendiametites ka töö ümber, kas senine töö läheb efektiivsemaks, kas vabaneb tööjõudu? Kui ei, siis järelikult on valitsusasutused veel tellijana nõrgad. Ja tehtud toode tegelikult poolfabrikaat. Kuni noor ema peab äsjasündinud lapse registreerimiseks mööda ametiasutusi jooksma ja ei saa asju korda aetud interneti vahendusel, on vara rääkida e-riigist. Ning siin on suur osa IT-firmadel, kes e-teenuseid tegelikult välja töötavad. Mõelge ka sellele, kas ja kuidas see tegelikult töötab ja valitsuse tööd efektiivsemaks muudab. Kui teie siin täna ütlete, et teeme asju rohkem inimesekeskseks ja korraldame asutuste töö ümber, siis mina olen teie liitlane. Kuid üksi seda teha ei suuda.
IT-koolituse kvaliteet
Neljandaks: Kus on meie võimekus?
Ettevõtted ja koolid kurdavad, et IT-spetsialistide arv langeb. Vastavate erialade tudengid ei lõpeta bakalaureuse astetki, rääkimata magistrist, sest kasulikum on kohe tükitöölisena ametisse asuda. Loogilise jätkuna toob see kaasa õppejõudude puuduse. Tulevik IT-hariduse vallas on tume.
Kuid ma tahaksin küsida, kas meil on meie rahvaarvu kohta, 1,3 miljoni inimese kohta, IT-spetsialiste palju või vähe? Meil on IT-Kolled?, mis kolis just uude hoonesse, meil on Tehnikaülikool, IT-alasid õpetavad ka mitmed rakenduskõrgkoolid. IT on loomuliku osana integreeritud aina rohkematesse õppekavadesse. Kas pole siin pigem küsimus selles, KUS ja MIDA meie spetsialistid teevad, mitte selles, kui palju neid on.
Mul on raske praegu öelda, kas IT-alade inimesi tuleks rohkem koolitada, igal juhul tuleb seda analüüsida ning ka koolituse kvaliteet üle vaadata. See ei päästa meid aga küsimusest, kus meie IT-ala võimekus siis hetkel ennast peidab? Kus on need inimesed, kes on teinud Skype, e-valitsuse, e-pangad? Nad on Hansapangas, SEB pangas, EMT-s, Skypes ja Playtechis, lisaks veel mõnes riigiasutuses. Ning ettevõtetesse, kes looksid täiesti uut teenust, mida saaks ka eksportida, neid lihtsalt ei jätku. Mida teha? Ma ei näe muud võimalust kui tööd sisse osta ? las meie targad spetsialistid teevad midagi väärtuslikumat kui tavalist tunnitööd. Suunakem oma vähesed IT-spetsialistid tootmisahelas kõrgemal tegutsema, kus nad toodavad märksa enam lisandväärtust.
Riigil on infoühiskonna edendamiseks oma hoovad. Meil on infoühiskonna arengukava, mille täitmist kajastavad iga-aastased rakendusplaanid. Euroopa Liidu struktuuritoetuste uuel perioodil on infoühiskonna edendamiseks kavandatud ligi miljard krooni, mis on suunatud inimestele infoühiskonnas osalusvõimaluste loomisele ning avaliku sektori tõhusale ja läbipaistvale toimimisele.
Ka majandusarengule suunatud toetusmeetmed annavad võimalusi infotehnoloogia potentsiaali paremaks kasutamiseks. Mõni uus Euroopa Liidust rahastatav meede on juba ka reaalselt käivitunud, näiteks ?Infoühiskonna teadlikkuse programm?, mõni on aga peatselt algamas.
Taas on majandusministeeriumi eestvedamisel käivitunud informaatikanõukogu ? eri osapoolte kooskäimise ja mõtete koondamise koht. Viimasel nõukogul võeti vastu otsus koostada IKT programmi lähteülesanne.
JUHAN PARTS, majandusminister
