E-kooliga soovib liituda üha rohkem koole, tänavu jaanuaris liitus süsteemiga ka Jõgeva Ühisgümnaasium. Liitunud on ka Torma Põhikooli üks klass.
Takistuseks süsteemiga liitumisel peavad mitmed koolijuhid vananenud arvutiparki ning rahanappust, samuti seda, et õpetajad ja lapsevanemad ei ole veel uue süsteemiga liitumiseks valmis. Siiski kaaluvad e-koolile üleminekut ka mitmed teised Jõgevamaa koolid, näiteks Jõgeva Gümnaasium.
E-kooli süsteemi abil saab õpetaja lisada päevikutesse hindeid, märkusi, puudumisi, koduseid ülesandeid, perioodi- ja aastahindeid. Õpetaja saab saata personaalseid teateid nii vanematele kui õpilastele, samuti näha nii oma kui ka kogu kooli tunniplaane.
Klassijuhatajad saavad märkida puudumiste põhjusi, hoolsuse ja käitumise hindeid ning koostada aruandeid hinnete ja puudumiste kohta.
Lapsevanem näeb lapse hindeid, märkusi, puudumisi ja koduseid ülesandeid. Õpilane saab jälgida oma edusamme, hindeid, puudumisi ja koduseid ülesandeid, vahetada teateid klassijuhataja ja õpetajaga.
Kool, mis on liitunud e-kooli süsteemiga, peab maksma igakuist teenustasu. Koolid, kus õpib kuni 250 õpilast, peavad maksma 590 ja rohkem kui 250 õpilasega koolid 796,50 krooni kuus. Tasu ei sõltu e-kooli kasutajate arvust, kuutasu eest võivad e-kooli kasutada kõik selle kooli õpilased ja lapsevanemad.
E-kooli vahendusel lapse hinnete nägemiseks vajab lapsevanem parooli, siseneda on võimalik ka internetipanga kaudu. Selleks, et lapsevanem saaks e-kooli siseneda, peab ta teatama koolile oma isikukoodi.
Jõgeva Ühisgümnaasiumi direktori kohusetäitja Jüri Toit ütles, et e-koolile üleminek nõuab koolilt head arvutiparki. Ühisgümnaasiumil on need võimalused olemas, sest arvuti on pea igas klassis. Koolijuhi sõnul hakati e-koolile üle minema jaanuarist, esimene kuu oli õpetajatele harjumiseks. Alates veebruarist saavad õpilaste käekäiguga kursis olla ka lapsevanemad. “Kuna uus süsteem on veel väga noor, ei ole me veel lapsevanematelt palju tagasisidet saanud, kuid üldiselt on suhtumine väga positiivne,” ütles Toit. “Põhieesmärk on tihendada sidet kooli ja kodu vahel, anda lapsevanemale informatsiooni lapse hinnete, märkuste, puudumiste ja ülesannete kohta. Positiivne on see, et e-kooli süsteemi saab külastada ka laps ise,” ütles Toit. Õpetajad on uue süsteemiga rahul ning harjunud.
Koolijuhi sõnul on sel õppeaastal paralleelselt kasutusel ka tavalised klassipäevikud.
Kolmanda klassi juhataja, algklasside õppealajuhataja Ilme Kraaner rääkis lasteaiaõpetajatele kooli tutvustades, et e-kooli süsteemi puhul ei saa õpilased enam naljalt põhjuseta puududa, sest teavad, et seda vanemate eest varjata ei saa. Samuti on õpilased hakanud koduseid ülesandeid internetist vaatama. Kraaneri sõnul nõuab interneti-päevik küll järjekindlat täitmist, kuid võtab aega ehk veerand tundi päevas. Praeguseks on e-kooliga liitunud üle poole ühisgümnaasiumi lapsevanematest. Kraaner ütles, et kui vanemal tõesti ei ole võimalik internetti kasutada, saab hinnetelehe ja puudumised koju saata ka väljatrükina.
Torma kooli direktori Toomas Aavasalu sõnul on tänaseks katseliselt e-kooliga liitunud nende kooli kolmas klass, kuid juba uuest õppeaastast soovitakse süsteemiga liita kõik algklassid. “Tulevikus plaanime kindlasti e-koolile tervikuna üle minna, kuid see nõuab suuremaid rahalisi vahendeid. Aavasalu sõnul ei ole probleemiks igakuine makse, vaid see, et koolil peaks olema piisavalt arvuteid kõigile õpetajatele ja korralik internetivõrk. Arvestada tuleb ka sellega, kas lapsevanematel on võimalik internetti kasutada. “Vanematelt saadud tagasisidelehed olid siiski lootustandvad. Arvestades maakoha majanduslikkuolukorda, oli interneti kasutamise võimalus üllatavalt paljudel,” rääkis koolidirektor ja lisas, et internet ei saa asendada kooli ja kodu suhtlemist ning lapsevanemate ja õpetajate isiklik suhtlemine peab ka edaspidi jääma.
Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökooli direktori asetäitja õppetöö alal Tambet Valdma ütles, et internetipõhisele süsteemile plaanitakse üle minna igal juhul. “Oleme e-kooli andmete sisestamisega praegu poole peal. Oleme kaalunud liitumist ka e-kutsekooliga, mis pakub meile suuremaid võimalusi,” ütles Valdma. Tema sõnul on e-kutsekooli süsteem praegu veel loomisel, e-kool on aga hea võimalus üldhariduskoolidele. “Näiteks ei ole kutsekoolil nii kindlat tunniplaani, suur on praktika osakaal ning õppetöö toimub sessioonidena,” ütles ta. E-kutsekooli süsteem annab eeldatavasti võimaluse kajastada ka näiteks õpilaste paiknemist ühiselamutes, panna üles e-õppe materjale, mida e-kool ei võimalda. Valdma sõnul ei ole siiski välistatud ka e-kooliga liitumine.
EVA KLAAS
