Koolijuhtide konkursid tunnistati nurjunuks eri põhjustel. Jõgeva Gümnaasiumi direktori valimisel jäi hääletus viiki: kaks komisjoni liiget olid senise direktori Taisto Liivandi ja kaks praegu Rakke Gümnaasiumi juhtiva Andi Einaste poolt, viies liige jäi aga erapooletuks. Mis tähendas, et kindlat võitjat konkursil ei selgunud.
Jõgeva Ühisgümnaasiumi direktori konkurss kuulutati nurjunuks sellepärast, et ühe kandidaadi, senise direktori Jüri Toidu nägemus kooli arengust ei vastanud komisjoni arusaamale, teine kandidaat Vello Mäesepp jättis aga komisjoni ette tulemata. Neid asjaolusid arvestades otsustas komisjon hääletama mitte asudagi.
Uue konkursi võimalike toimumisaegadena käis haridus- ja kultuuriküsimustega tegelev abilinnapea Kalmer Lain välja tänavuse ja tuleva aasta kevade.
“Õppeaasta keskel ei ole meie arvates mõistlik koolijuhti vahetama hakata,” ütles Kalmer Lain. “Ning kuna linnavalitsus on otsustanud esialgsest plaanist loobuda ja selle asemel, et koostada lähikuudel linna hariduskontseptsioon, panna kokku ikkagi kapitaalsem linna hariduse arengukava, pean ma tõenäolisemaks, et konkurss toimub tuleval kevadel, kui arengukava juba olemas. Kui aga veebruaris kokku tulevad töörühmad otsustavad, et vaatamata õpilaste arvu vähenemisele lähiaastatel pole suuremaid muudatusi linna koolivõrgu korralduses teha vaja, võib konkursi ka tänavu kevadel läbi viia.”
Kommunikatsioonihäired
Kuigi Taisto Liivandi pidas kujunenud situatsioonis paremaks anda aasta eelviimasel päeval nõusolek direktori kohusetäitjana jätkata, arvasid nii tema ise kui ka ta kolleegid, et olukord pole normaalne. Eilsel kohtumisel abilinnapeade Kalmer Laini ja Aare Olgo, linnavalitsuse liikme Kristiina Kase ning linnavalitsuse haridustöö peaspetsialisti Helle Kajastega juhtisid Jõgeva Gümnnaasiumi õpetajad tähelepanu sellele, et koolijuhi ebakindel staatus tekitab ebakindlustunde kogu kooli kollektiivis. Ning samas jätab täheühend “kt” mulje, nagu oleks Taisto Liivandi vaatamata sellele, et Jõgeva Gümnaasium tema juhtimisel viimase paarikümne aasta jooksul linna visiitkaardiks ja kogu Eesti mastaabis mainekaks kooliks on tõusnud, oma ametis ebapädev või küündimatu. Ning kui suveks midagi ei muutu, saavad abituriendid koolist kaasa lõpuntunnistused, millele alla kirjutanud “kt” või koguni “kt kt” ? juhul, kui Liivandi peaks jaanipäevaks puhkusele minema.
Lisapingeid tekitasid direktorikonkursi juures linnavalitsuse ja gümnaasiumi vahelised kommunikatsioonihäired. Näiteks ei saadud koolis aru, miks lasti algul valida konkursikomisjoni tarvis nii õpilaste kui ka õpetajate esindaja, ent lõpuks neid komisjoni töösse siiski ei kaasatud.
Kalmer Lain ja Helle Kajaste selgitasid, et erinevalt nende ettepanekust otsustas linnavalitsus moodustada mitte seitsme-, vaid viieliikmelise komisjoni. Ning kuna õpilased ja õpetajad on esindatud ka kooli hoolekogus, leiti, et nende hääl peaks jõudma komisjoni selle organi esindaja kaudu. Helle Kajaste väitis, et oli olukorra muutudes kooli helistanud, aga ei mäletanud paraku, kellega just täpselt rääkis. Gümnaasiumi inimesed väitsid aga, et nemad ei tea sellest telefonikõnest midagi ning intsident esiteks solvas õpilasi ja õpetajaid, kes demokraatlikult oma esindaja valinud olid, ning teisalt tekitas tunde, et komisjoni koosseisus oli vaja muudatus teha selleks, et otsust vajalikus suunas kallutada.
Tundlik teema
Kommunikatsioonihäired paraku jätkusid. Volikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esindajana konkursikomisjoni töös osalenud Jõgeva Gümnaasiumi õpetaja Vivian Paaksi polnud näiteks vaatamata n-ö asja sees viibimisele aru saanudki, et konkurss nurjunuks kuulutatud on ning Taisto Liivandil vaid direktori kohusetäitja rollis on võimalik jätkata. Seetõttu viiski ta esimese hooga kolleegideni teate, et Liivandi kinnitatakse ametisse täieõigusliku direktorina.
Asjaolus, et kommunikatsioonihäired just direktorikonkursi tundliku teema puhul ilmnesid, nägid pedagoogid hämamise katset. Paljude arvates on direktorikonkursil juures kõva poliitiline mekk: pole ju saladus, et Taisto Liivandi suhted praegu linnas võimul olijatega pole kõige paremad.
Kalmer Lain eitas direktorikonkursi seotust poliitiliste mängudega. Tema sõnul ei pidanud praegune linnavalitsus tegelikult üldse otstarbekaks keset kooliaastat konkurssi korraldada, vaid oleks parema meelega otsinud võimalusi, kuidas jätta senised direktorid kevadeni ametisse ja korraldanud siis konkursi. Paraku oli eelmine linnavalitsus konkursi juba käivitanud ning protsessi peatada polnud võimalik.
“Nüüd tuleks toimunu arutamise asemel püüda eluga edasi minna,” arvas Kalmer Lain.
“Seda küll, aga meie peame paraku lastele selgitama, mis toimus ja miks,” nentis gümnaasiumi õppealajuhataja Astra Pern.
Selge on see, et enne uue konkursi korraldamist ei ole nüüd tõepoolest enam võimalik midagi muuta. Konkursi toimumise aja suhtes on linnavalitsus ja gümnaasium aga eriarvamusel: gümnaasiumi rahvas sooviks, et asjad lahenesid veel enne suve.
RIINA MÄGI
