Digiretsepti alusel ravimi saamisel on apteekrite hinnangul palju segadusi, samuti vajanuks süsteem pikemat sissetöötamisaega.
Jõgeva Apteegi juhataja Maano Tihase sõnul on nende apteek valmis digiretseptiga ravimeid müüma ja inimesed saavad neid ka kätte. Kogu süsteemi käigushoidmine nõuab aga pidevat tähelepanu ja asjaga tegelemist.
Tihase kinnitusel kirjutavad Jõgevamaa perearstid usinasti digiretsepte välja, rohkem kui Tartu arstid.
Süsteem kipub tõrkuma
Palamuse apteegi juhataja Astrid Kase kinnitusel on tema esimese tööpäeva jooksul töödelnud seitse digiretsepti, millest kaks tuli paraku “korstnasse kirjutada“, sest süsteem ei lasknud apteekril toimingut lõpuni viia.
“Taastada enam midagi ei saa ja nüüd on nii, et retseptikeskus näitab, justkui oleks retsept ära kasutatud, aga tegelikult ma ravimit inimesele müünud ei ole,” kurtis Kase. Tema hinnangul on segadust palju. “Võime ainult loota, et süsteem hakkab kunagi korralikult toimima,” märkis apteeker.
SA Jõgeva Haigla juhataja Peep Põdderi sõnul on vanematele inimestele väga raske selgeks teha, et arst ei annagi neile enam mingit paberit ja et kõik käibki arvuti vahendusel.
Põdderi hinnangul on Haigekassa üksikute pettuste pärast kogu süsteemi keeruliseks ajanud ja niiviisi karistatakse ausaid inimesi, kes igal sammul peavad tõestama, kes nad on ja mida nad tahavad teha.
“Teisele inimesele ravimit ostes peab ostja teadma retsepti omaniku isikukoodi, mille alusel apteeker retseptikeskusest õige retsepti leiab, ning näitama oma pildiga isikut tõendavat dokumenti. Ravimi ostja isikukood talletatakse retseptikeskuse süsteemi. Samuti peab ostja teadma ravimi toimeaine nime. Seda on tavakodanikult ikka väga keeruline nõuda,” tunnistas Põdder.
Haigekassa info kohaselt saab vajadusel siiski võimalike ravimi väljaostjate ringi piirata. Seda juhul, kui patsient soovib retsepti alusel ainult ise ravimit osta või määrata konkreetsed isikud, kes saavad tema eest toimingut teha. Piiranguga retsepti saamiseks tuleb paluda arstil retsepti koostamisel teha märge vastavasse ruudukesse, kas retsept on privaatne või volitatud. Volitust retseptiravimi ostmiseks saab teha ka patsiendiportaali vahendusel ning arst peab märkima vastava retsepti volitatuks. Volitatuid isikuid võib olla rohkem kui üks. Privaatse retsepti puhul saab aga ainult patsient ise ravimit osta.
Perearst kirjutab ka paberi
Palamuse apteegi juhataja Astrid Kase sõnul tunneb kohalik apteeker kõiki kohalikke elanikke, samuti teab ka neid inimesi, kes vanuritele ravimeid koju viivad.
Põltsamaa ja Adavere perearsti Sirje Alusalu sõnul on ta kahe päeva jooksul pidanud inimestele väga palju selgitusi jagama. Ta on kirjutanud digiretsepti saanud patsientidele lisaks ka paberile, mis rohi neile välja on kirjutatud ja kui kaua retsept kehtib. “Väike spikker paberil on esialgu inimestele hädavajalik,” tõdes ta.
Sotsiaalministeeriumi e-tervise osakonna projektijuht Pille Kink ütles, et peamine erinevus võrreldes varasemaga on see, et apteeki minnes tuleb retseptiravimi väljaostmiseks alati isikut tõendav dokument kaasa võtta. See võib olla juhiluba, ID-kaart, pensionitunnistus või mõni muu dokument, kus on peal pilt ja isikukood. Internetist riigiportaalist www.eesti.ee saab peagi ka jälgida, milliseid retsepte on inimesele välja kirjutatud, kaua need kehtivad. On ka võimalik kindlaks teha, kes on retsepte vaadanud.
Paberretseptid jäävad kehtima
Haigekassa ravimiosakonna peaspetsialisti Erki Laidmäe sõnul ei kao paberretsept täiesti ära ja jääb ikka kehtima. “Kui teile on praegu retsept välja kirjutatud, ei kaota see digiretsepti tulekuga kehtivust ja te ei pea minema arstilt uut või tagavararetsepti küsima,” kinnitas ta.
Erandolukordades saab arst ka tulevikus paberretsepti välja kirjutada, näiteks elektrikatkestuste või arvutirikke korral. Ka koduvisiitidel ei pea arst arvuti või printeriga ringi liikuma – selliselgi juhul on võimalik kirjutada retsept paberile.
“Kui peaks juhtuma, et tahate digiretsepti alusel ravimi välja osta, aga apteegis on arvutirike, saab apteeker helistada haigekassa operaatorile, kes aitab tuvastada retsepti olemasolu.
Nii nagu praegugi, võib ka tulevikus paluda kellelgi teisel oma ravimile apteeki järele minna. Maal elavale vanaemale saab laps või lapselaps endiselt rohu koju viia. Tegelikult isegi mugavamalt, sest ära jääb käik arsti juurde retsepti järele. Näiteks kui ema on päeval lapsega arsti juures käinud, saab isa õhtul ravimi apteegist välja osta, ilma et peaks vahepeal koju retsepti järele tormama, ” kinnitas Laidmäe.
iii
HELVE LAASIK
