Digipöördeks kulutati minimaalselt raha

Alates tänasest näevad telekapilti vaid need inimesed, kes on endale koju muretsenud vajalikud seadmed, mis digi-TV signaali edastaksid, ja enamik inimesi on teinud selleks võimalikult minimaalseid kulutusi.

Digi-TV-le üleminekuks vajalikke seadmeid ehk digibokse, antenne ja kaableid on massiliselt müüdud just viimase kuu aja jooksul. Eriti hüppeliselt kasvas seadmete müük viimase nädala jooksul. Kaupluses Digimarket on viimasel nädalal peamised müügiartiklid digipöörde jaoks vajalikud seadmed.

Entre tehnikakaupluses on viimastel päevadel müüdud päeva jooksul umbkaudu 10 digiboksi. Digimarketi müügijuht Martin Sumendu sõnutsi püütakse digilevile üleminekuks kulutada võimalikult vähe, kuid sageli sellest ei piisa. “Inimene, kes on vaadanud kogu aeg televiisorit toaantenniga, arvab, et ainult digiboksi paigaldamisest piisab. Siiski on vaja sageli välja vahetada ka antenn ning kaabel,” selgitas Sumendu, lisades, et kui seni nägi inimene oma telekast toaantenniga sahisevat ETV pilti, siis nüüd tuleb pildi nägemiseks kindlasti paigaldada korralik väliantenn ja ka kaabel. “Vana veneaegne must antennikaabel ei anna kindlasti vajalikku signaali edasi. Selleks, et digipilti näha, tuleb paigaldada uus, valge ümbrisega koaksiaalkaabel,” rääkis ta. 

Ei taheta telepildi eest maksta

Sumendu juttu kinnitas ka Entre kodutehnika kaupluse klienditeenindaja Allan Uustal, kes sõnas, et rahvas ostab peaasjalikult kõige soodsamad seadmed. “Oleme oma klientidele teinud põhjalikku selgitustööd, et aidata välja valida parim lahendus edaspidiseks telekavaatamiseks. Siiski kulutatakse raha seadmete ostmiseks võimalikult vähe,” rääkis Uustal. Tema sõnutsi ei taha inimesed telepildi nägemise eest raha välja käia. Üheks põhjuseks on Uustali arvates vähene selgitustöö. “Kliendid ei mõista, miks see digi-TV-le üleminek vajalik on, et miks peavad nad nüüd teleka vaatamise eest raha välja käima,” lisas Entre poe müüja.

Lisaks karpidele, millega tänasest telepilti vaadata, on müügil ka televiisorid, millel juba digiboks sisse ehitatud. Nii Digimarketi kui ka Entre poe esindajad kinnitasid, et need pole olnud eriti minev kaup. Allan Uustali hinnangul ostetakse sisseehitatud digiboksiga telereid küllaltki vähe. “Vastava seadmega teler maksab digiboksist oma kakskümmend korda rohkem. DigiTV jaoks sobivaid telereid ostavad pigem noored, kel selleks võimalus. Vanemad inimesed proovivad hakkama saada minimaalsete kulutustega, soetades endale ainult digiboksi,” märkis Uustal.

Samuti ei ole enamik inimesi huvitatud digileviga kaasnevatest uutest võimalustest. Nimelt saab tavalise digiboksi asemel soetada endale mõnesaja krooni võrra kallima seadme, millega on võimalik näha kõrge kvaliteediga HD pilti ja ka saateid salvestada. “Me oleme selgitanud, et salvestava digiboksiga on inimestel rohkem vabadust. Häid saateid, mis on eetris liiga hilja või lihtsalt vaatajale ebasobival ajal, saab vastava digiboksiga salvestada ja jälgida enesele sobival ajal. Siiski lähtuvad ostjad säästupoliitikast ning ei raatsi naljalt paarsada krooni kallimat seadet endale muretseda,” nentis Digimarketi müügijuht. 

Eesti Postilt seadmed ja selgitustöö

Eesti Post on viimase aasta jooksul võtnud endale südameasjaks, et ka kaugema kandi inimesed, kel on piiratud liikumisvõimalus, saaksid täna ja edaspidi telerit vaadata. Nimelt müüakse digibokse ka kõigis postkontorites. Samas on tehtud enamikes paigus kohalikele digilevi kohta ka selgitustööd. Eesti Posti kommunikatsioonijuht Inge Suder rääkis, et digibokse on aasta jooksul postkontoritest ostetud juba üle nelja tuhande. “Seadmeid saab postkontoritest osta ka täna ja edaspidi. Kindlasti ei võta me neid kohe lettidelt ära,” lubas Suder. Veel rääkis Eesti Posti kommunikatsioonijuht, et ettevõte pakub praegu oma klientidele kolme erinevat digiseadet.

Entre poe esindaja Allan Uustal märkis, et tõelised probleemid digilevile üleminekul alles tekivad. “Eks homme (täna-toim.) hakkavad need tõelised jamad alles välja tulema,” sõnas Uustal, tuues näiteks Soome, kus samuti mõned aastad tagasi digipööret rakendati ning kus mingi aja pärast lülitati analooglevi uuesti sisse, kuna digilevile üleminek ei õnnestunud nii ladusalt, kui esialgu plaanis oli.

i

EILI KOITLA

blog comments powered by Disqus