Tuleval teisipäeval, 14. novembril, tähistatakse kogu maailmas taas diabeedipäeva, millega juhitakse tähelepanu diabeedile kui märkamatult algavale, kuid väga tõsiste tagajärgedega haigusele. Tänavuse maailma diabeedipäeva motoks on “Diabeet silma all”. Silmade tervis on üks, mis diabeedi tagajärjel löögi alla võib sattuda.
Diabeet on üks suuremaid meditsiinilisi probleeme tänapäeva maailmas. Haigus mõjutab paljude inimeste elukvaliteeti ning põhjustab tõsiseid terviseprobleeme. Ühiskonnale tervikuna on diabeet oluline ka majanduslikus mõttes, sest sageli haigestuvad inimesed oma parimas tööeas.
Diabeeti on mitut tüüpi. Esimest tüüpi diabeeti ehk insuliinsõltuvasse diabeeti haigestutakse lapsena või nooremas eas. 90 protsenti diabeetikutest põevad aga teist tüüpi diabeeti ning selle puhul mängivad suurt rolli pärilikkus ja elustiil. Just ebatervislik toitumine ja vähene liikumine viivad kaalutõusu, vööümbermõõdu suurenemise ja rasvumiseni. Need tegurid on aga juba teist tüüpi diabeedi riskifaktorid. Tavaliselt tekib teist tüüpi diabeet inimestel vanuses üle 40 aasta, kuid aina enam on seda hakatud diagnoosima ka ülekaalulistel noortel. Haigestumise esimeseks näitajaks on kõrgenenud veresuhkru tase, lisandub suurenenud joogijanu, sagenenud urineerimine, suukuivus, kehakaalu muutused ja väsimus.
Need sümptomid võivad olla vähe väljendunud ja jäävad inimesel sageli märkamata. Veresuhkru tõus on alguses tagasihoidlik ja ei häiri väga inimese üldist enesetunnet. Edasi üritab organism kõrgema veresuhkruga kohaneda ning enesetunde halvenemine toimub pikkamööda ja märkamatult. Seetõttu on oht, et diabeet jääb õigel ajal diagnoosimata ja avastatakse alles siis, kui veresuhkru tõusust põhjustatud mõne muu tervisehädaga arsti juurde minnakse.
Püsivalt kõrge veresuhkru tase võib kaasa tuua mitmeid tõsiseid terviseprobleeme inimese kogu organismis. Tüsistuste tekke risk on suurem patsientidel, kellel on diabeet kestnud kauem või avastatud hilinenult ning kes ei järgi arsti poolt soovitatud raviplaani. Enim on levinud südame- ja veresoonkonna kahjustused (infarkt, insult), jalgade kahjustused, mis võivad viia isegi amputatsioonideni, silmakahjustused (võivad põhjustada pimedaks jäämist), neerukahjustus (kunstneeru kasutamine ja neerusiirdamine). Mida paremini on veresuhkur, kolesterool ja vererõhk kontrolli all, seda väiksem on tüsistuste tekke oht.
Diabeeti on võimalik avastada ka juhusliku veresuhkru kontrolliga. Selleks korraldavad Eesti Diabeediliit ja Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts ka tänavu tasuta veresuhkru mõõtmise kampaania. Veresuhkrut saab mõõta pühapäeval, 13. novembril kella 12-14 Selverites üle Eesti.
JAANIKA LIINAR, Diabeedipäeva 2016 projektijuht
