Detsembrikuu tõi tõelise talve

Detsember algas aasta viimase kuu kohta väga soojade ilmadega, kuid kuu lõpupoole jõudis kohale tõeline talv.

 

Kuu esimesel viiel päeval püsis temperatuur ööpäevaringselt plusspoolel, kusjuures esimesel päeval tõusis maksimumtemperatuur üle viie kraadi. Ööpäeva keskmised temperatuurid osutusid kolme kuni seitsme kraadi võrra tavapärasest kõrgemateks. Sadas rohkesti. Viie esimese päevaga tuli Jõgeval vihma 29 mm, mis on enam kui pool tavapärasest kogu detsembrikuu sademetekogusest. 

Püsiv lumikate tekkis 10. detsembril

Edasi hakkas ilm pikkamööda jahenema. 6 -10. detsembrini püsis õhutemperatuur ööpäevaringselt nullkraadi lähedal. Taevas püsis pilves ja öiste ning päevaste temperatuuride erinevused olid väikesed. Aeg-ajalt sadas vähest lund ja moodustus lumikate. Alates 10. detsembrist jäi lumi püsivalt maha.

Lumikate tuli sulale maale. Seda oli esialgu vähe ja muld sai külmuda. Lumikate jäi õhukeseks ka detsembri keskpaiga tugevamate külmade aegu, kui Jõgeval langes temperatuur õhus kahel ööl ligi -23 kraadini. Lume pinnal mõõdeti siis külma 27-28 kraadi, kolme sentimeetri sügavusel mullas, taliviljaorase all langes temperatuur -5, taimede poolt katmata mullas kuni -10 kraadini.

Tugevamate külmade aegu suurenes mulla külmumissügavus nelja kuni kuue sentimeetri kaupa ööpäevas ja 20. detsembriks oli Jõgeva ümbruse põldudel muld külmunud juba valdavalt 30 sentimeetri sügavuseni.  

Kõige külmem oli 18. ja 19. detsembril

Detsembrikuu kõige madalamad õhutemperatuurid mõõdeti 18. ja 19. detsembril. Jõgeval oli siis külma vastavalt -22,7 ja -22,8 kraadi. Seekord ei osutunud need näidud ei Eesti ega ka meie maakonna kõige madalamateks temperatuurideks. Detsembri tänavune Eesti ametlik külmarekord mõõdeti Valgas 19. detsembril — -25,2 kraadi.

Külmalaine andis jõuludeks järele, kuid soojenemine tõi kaasa rohked lumesajud. Jõululaupäevaks tõusis lume paksus 10-20-sentimeetriseks ja sajud jätkusid. 27. detsembril mõõdeti Mustvee lähedal Tiirikoja ilmajaamas lume paksuseks 33 cm, Jõgeval 25 cm. Paks lumi pani mõned maapered lumevangi, kuid andis pühade ajal võimaluse kelguga sõita ja suusatada, lumememmede ja -kindluste ehitamiseks. Jõgeva maakond kujunes sel ajal Eestis üheks lumerohkemaks piirkonnaks Kirde-Eesti ja Lõuna-Eesti kõrgustike kõrval.

Niisugust paksu lumega jõuluaega on esinenud meie kandis ka varem. Näiteks 1988. ja 1981. aastal mõõdeti Jõgeval detsembri viimasel dekaadil lume paksuseks üle 30 sentimeetri, palju oli jõulude ajal lund ka 1965. aastal.  

Detsember oli tavapärasest külmem

Pehme talveilm püsis detsembri viimase päevani, kui termomeetri näit taas alla ‑15 kraadi langes. Ka see ilmamuutus tõi kaasa lumesajud. Seekord sadas Eesti piires väga rohkesti lund Põhja-ja Kirde-Eestis, kus lume paksus kasvas enam kui 20-25 sentimeetri võrra ning tõusis paiguti üle 40 sentimeetri.

Meie maakonnas lisandusid detsembri viimaste päevade sadudega lume paksusele ainult mõned sentimeetrid.

Kogu detsember kujunes Jõgeval üldkokkuvõttes viimase 87 aasta keskmisest 1,1 kraadi võrra külmemaks ja sademeid kogunes aasta viimase kuuga 72 mm, mis on tavapärasest 26 millimeetri võrra rohkem. 

Lõppenud aasta oli keskmisest sajusem

Lõppenud aasta oli keskmisest sademeterohkem. Kogu aasta sademete summa 742 mm ületas Jõgeval tavapärast 87 mm võrra, mis vastab ligikaudu augustikuu keskmisele vihmahulgale. Kõige sajusemateks kuudeks kujunesid 2009. aastal august ja oktoober, kui sadas vastavalt 110 ja 113 mm. Väga sajused olid võrreldes normiga ka juuni ja detsember. Keskmisest tunduvalt kuivemateks jäid aasta jooksul aprill, mai ja september. 

Lõppenud 2009. aasta oli Jõgeval viimase 87 aasta keskmisest üldkokkuvõttes 0,7 kraadi võrra soojem. Jaanuar oli ligi kolme, veebruar, märts ja aprill ühe-kahe  kraadi ning mai ligi kraadi võrra keskmisest soojemad.

Südasuvised kuud juuni, juuli ja august jäid tavapärasest 0,1…0,9 kraadi võrra jahedamateks. September ja november olid ligikaudu kaks kraadi soojemad, oktoober ja detsember enam kui kraadi võrra külmemad.

Kogu aasta minimaalne õhutemperatuur mõõdeti aasta viimasel kuul — -22,8 kraadi 19. detsembril. Peaaegu sama külm oli ka 1. veebruaril ja 18. detsembril — -22,7 kraadi. Suvi oli mõõduka soojusega. Aasta maksimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti Jõgeval 27,8 kraadi (31. mail). Tänu soojale kevadele ja septembrile kogunes taimedele kasulikku soojust (efektiivset üle viie kraadi) keskmisest mõnikümmend kraadi enamgi — 1462 kraadi.

iii

LAINE KEPPART, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog-ekspert

blog comments powered by Disqus