Detsembri esimene kolmandik oli talvine. Lumi oli maas ja maapind külmunud. Lume paksus ulatus mõnel hommikul 5-6 sentimeetrini. Ilm oli tuuline. Päeval sadas vihma ja lörtsi.
Aeg-ajalt kadus lumikate, kuid tekkis siis jälle uuesti. Teed olid libedad. Kõige külmem oli ilm 10. detsembril, kui minimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti Jõgeval -13,5 °C ja maksimaalseks -5,3 °C. Mõnepäevased külmad ilmaperioodid vaheldusid soojadega ka teise kümmepäevaku esimesel poolel. Sagedaste ilmamuutustega kaasnes tugev tuul. Tormiseks kujunes 13. detsember, kui tuule kiirus ulatus iiliti 23 meetrini sekundis. Tormituul murdis puid ja tekitas elektrikatkestusi. Sama päeva hommikul oli õhus sooja ligi 7 kraadi, kuid õhtuks juba paar kraadi külma. Viimast korda oli jõulukuus lumi maas 16. detsembri hommikul.
Kõige soojem detsembri lõpp 90 aasta jooksul
Detsembri teisel poolel jäi ilm püsivalt soojaks. Keskmine õhutemperatuur oli tavapärasest 6-10 kraadi võrra kõrgem. Kui detsembri teisel poolel on õhutemperatuurid keskmisena -4…-5 kraadi piires, siis tänavu kõikus see näitaja 1…6 plusskraadi vahel. Harilikult on siinkandis sellised temperatuurid iseloomulikud kaks kuud varasemale ajale, s.o oktoobri teisele poolele.
Detsembri viimase kümmepäevaku keskmine õhutemperatuur (4,0 °C) osutus ajavahemiku 1922-2012 jooksul tehtud vaatluste põhjal kõige kõrgemaks. 28. detsembril mõõdeti maksimaalseks õhutemperatuuriks 6,9 °C, kusjuures viimasel kümmepäevakul tõusis õhutemperatuur üle viie kraadi kuuel päeval.
Jõulukuu viimasel kümmepäevakul on veelgi kõrgemaid maksimaalseid õhutemperatuure registreeritud, kuid nii pikka aega pole soojus püsinud. Näiteks paar aastat tagasi 2011. aastal mõõdeti 27. ja 28. detsembril sooja Jõgeval ligi 9 kraadi, kuid jõulude eel olid siis ööpäevaringselt miinuskraadid ning jõululaupäev ja esimene püha valge maaga.
1936. aastal mõõdeti 22. detsembril 7,4 °C, kuid enne aasta lõppu muutus ilm külmaks, kolmel päeval pärast jõule oli ööpäevaringselt õhutemperatuur alla null kraadi.
Veelgi soojem detsember oli 2006 ja 2011
Kogu detsembrikuu keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati Jõgeval tänavu 1,3 °C, mis on vaatlusaastate keskmisest enam kui viie kraadi võrra kõrgem. Veelgi soojem on olnud detsember kogu kuu keskmise õhutemperatuuri järgi Jõgeval ainult kahel aastal – 2006. ja 2011. aastal. Kogu 2013. aasta keskmine õhutemperatuur (6,0 °C) oli keskmisest 1,3 kraadi võrra kõrgem. 12 kuust osutusid külmemateks ainult kolm kuud (jaanuar, märts ja aprill). Keskmise õhutemperatuuri järgi on aasta olnud tänavusest soojem 12 korral.
Päikest oli jõulukuu jooksul näha 13 tundi. Detsember ongi tavapäraselt päikesevaene ja lõppenud aasta viimase kuu päikesepaiste kestus oli vaatlusaastate keskmisest ainult nelja tunni võrra lühem. Kogu aasta päikesepaiste kestuseks kogunes 1939 tundi, mis ületab keskmist 235 tunni võrra. Veelgi päikesepaistelisem on olnud aasta viiel korral, viimati 2002. aastal.
Sademed esinesid jõulukuul vihma, lume ja lörtsina. Detsembri sajusummaks kogunes Jõgeval 56 mm, mis ületab keskmist 9 mm võrra. Sadas peaaegu iga päev, kuid valdavalt olid sajuhulgad väiksed. Suuremad sajud esinesid 1., 4.-5. ja 27. kuupäeval. Kogu aasta sajuhulgaks kogunes 580 mm, mis on keskmisest 60 mm vähem. Keskmisest sajusemad olid 2013. aastal Jõgeval veebruar, mai, november ja detsember, kuivemad märts, juuni, juuli, august, september, oktoober ja normile lähedase sajuhulgaga jaanuar ja aprill.
Jaanuar peaks tooma külma ja lund
Milline on olnud ilm jaanuaris 1922.-2013. a andmetel? Jaanuar on üks aasta külmemaid kuid -6,5 kraadise keskmise õhutemperatuuriga. Vaatlusaastate keskmisena on veebruar olnud jaanuarist -0,6 kraadi võrra külmem. Äärmustemperatuurideks on aasta esimesel kuul mõõdetud 9,6 °C (2007. aastal) ja -43,5 °C (1940. aastal).
Jaanuaris on tavapäraselt lumikate püsiv ja lumerohketel talvedel küünib lume paksus üle 50 cm. Viimati oli see nii 2011. aastal. Üksikutel aastatel on aga jaanuaris olnud lund väga vähe ja kogu kuu maksimaalne lume paksus on ulatunud ainult kolme-nelja sentimeetrini. Kuu sademete summa on jaanuaris kõikunud 101 millimeetrist 2007. aastal kuni 7 millimeetrini 1972. aastal.
i
LAINE KEPPART, Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrometeoroloog
