Kuu keskmine õhutemperatuur (3,0°C) oli 1922?2005. a keskmisest 7 kraadi võrra kõrgem, ületades senist rekordit 1960. aastast koguni 1,8 kraadiga. Eriti soe oli jõulukuu esimene pool, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis 5 kraadist kõrgemana. 6. detsembril mõõdeti õhus 11 kraadi sooja, mis on uus detsembrikuu absoluutne maksimum ja ületab senist 1953. aastast pärit soojarekordit enam kui kraadi võrra. Rohumaad ja taliviljaorased haljendasid, õitsesid priimulad, kirikakrad, vesiheinad, ristirohud ja mitmed muud rohttaimed. Võililled Jõgeva alevikus mitte ainult õitsesid, vaid ka viljusid teistkordselt. Puudel ja põõsastel kippusid pungad puhkema nagu kevadel. Jõgeva kesklinnas, nn vana teenindusmaja kõrval võis detsembri keskpaigas magesõstrahekil näha üksikuid väikseid noori lehti, ilmajaama juures olid roani sirelil pungad puhkenud, mitmel pool Jõgeva ümbruses olid sarapuude isasurvad pikemaks veninud ja eritasid tolmu.
17. kuupäevast alates muutus ilm mõnevõrra külmemaks. Hakkas sadama lund ja lörtsi ning 19. detsembri hommikuks oli 5…10 sentimeetri paksune lumi maas. Sama päeva õhtul mõõdeti maakonnas õhus 8…15 kraadi külma. Muld külmus kuu teisel poolel põldudel 10…15 sentimeetri sügavuseni, sulades päevaste plusskraadidega aeg-ajalt pinnalt üles. Detsembri teisel poolelgi mõõdeti üksikutel päevadel õhus enam kui 5 kraadi sooja. Vaatamata mõnele talviselt külmale päevale, kujunes viimase kümmepäevaku keskmine õhutemperatuur üldkokkuvõttes tavapärasest enam kui 5 kraadi võrra kõrgemaks. Lumi oli maas kogu kuu jooksul ainult viiel-kuuel hommikul ?19…22., 26. ja paiguti 30. detsembril. Lund sadas ka aasta viimasel päeval ja uusaastaööl kattis maad valge vaip, mis aga järgmisel päeval kiiresti ära sulas.
Kogu lõppenud 2006. aasta keskmine õhutemperatuur (5,8 kraadi) kujunes Jõgeval keskmisest 1,2 kraadi võrra kõrgemaks. Tavapärasest soojemad kuud olid aprill, juuni, juuli, august, september, oktoober, november ja detsember, normilähedase keskmise õhutemperatuuriga jaanuar ja mai ning harilikust külmemad veebruar ja märts. Lisaks detsembrile registreeriti uus kuu absoluutne maksimum Jõgeva ilmajaamas ka heinakuul ? 33,4 kraadi. Sademeid oli aasta jooksul 482 mm, mis on viimase 85 aasta keskmisest 175 mm võrra vähem. Veelgi vähem on aasta jooksul sadanud Jõgeval ainult kolmel korral ? 2002., 1946. ja 1939. aastal. Tavalisest enam tuli sademeid aasta kolmel viimasel kuul, kõigil ülejäänud kuudel jäi sademete summa keskmisest väiksemaks. Erakordselt kuiv oli juulikuu, kui vihma sadas ainult 10 millimeetrit.
Milline on olnud jaanuari ilm? Aasta esimese kuu keskmine õhutemperatuur on Jõgeval -6,3 kraadi, äärmustemperatuurideks on mõõdetud -43,5 kraadi (1940. a) ja 7,3 kraadi (2005. a). Lume keskmiseks paksuseks on mõõdetud põldudel kuu alguses 10 sentimeetrit ja see kasvab kuu lõpuks keskmiselt 6 sentimeetri võrra. Maksimaalseks lume paksuseks on mõõdetud jaanuari lõpus 53 cm (1982. aastal). Mulla külmumise sügavus taliviljapõllul on suurenenud kuu jooksul keskmiselt 20 sentimeetrilt 34 sentimeetrini.
Tänavu jaanuaris saab täis 85 aastat ilmavaatlusi Jõgeval. Vaatlustega alustati Jõgeva Sordikasvanduse juures 15. jaanuaril 1922. aastal. 1964. aastal toodi vaatlused üle linna idapiirile, kus asub praegu ka Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi automaatilmajaam. Jõgeva Sordiaretuse Instituudi automaatilmajaam töötab kunagise sordikasvanduse juures tegutsenud ilmajaama vaatlusväljaku paigas, kus on registreeritud ka Jõgevale kuulsust toonud Eesti külmarekord.
Laine Keppart,
Jõgeva SAI agrometeoroloog-ekspert
