|
|
Nädala alguses leidsid Jõgevamaa detektoristide klubi liikmed üle kolmekümne hõbemündi, mis on peamiselt pärit 11. sajandi algusest. Kuna arheoloogid viivad leiukohas läbi järelotsinguid ning pinnaseuuringuid, siis ei avalikustata praegu rüüstamise vältimiseks leiu täpset asukohta. |
Käesolev aasta on Jõgevamaa detektoristide jaoks olnud üsna viljakas. Mais leitud hilisviikingi aegsele ohvriaardele ning oktoobri alguses maa seest välja tulnud rootsiaegsele rahakirstule tuli sel teisipäeval lisa. Nüüd suutsid Jõgevamaa detektoristid maakoore seest välja kaevata mitukümmend 10.-11. sajandi päritolu hõbemünti. Mõnekümne ruutmeetri suuruselt kartulipõllult tuli neid välja lausa kolmkümmend kolm.
Viikingiaegsed mündid annavad nõrga signaali
Müntide leidjad rääkisid, et on ka varem sel põllul metallidetektoritega ringi käinud. “Kevadel jalutasime läbi, siis andis masin palju rauasignaale ja välja ilmusid vaid mõned tsaariaegsed mündid,” rääkis üks meestest. Siiski arvasid nad, et nimetatud põllulapil on potentsiaali, ning otsustasid sügisel uuesti proovida. Nüüd oli põld pärast kartulivõttu uuesti küntud ning esimesed hõbemündid tulid välja vaid paari sentimeetri sügavuselt.
Detektoristide klubi eestvedaja Ain Alatsei kommenteeris, et viikingiaegset hõbemünti on ka kogenud detektoristil raske leida. “Need hõbemündid on väga väikesed ja kerged. Kui nad juhtuvad maa sees olema serviti, siis annab aparaat nii nõrga signaali, et mündid võivadki märkamata jääda. Eriti siis, kui maas on veel palju metalliprahti,” rääkis ta.
Lagedale tuli “lendav hollandlane”
Et kultuuriväärtuslik leid tuleb riigile anda, teavitasid detektoristid väärtuslikust leiust kohe ka muinsuskaitseametit ja arheolooge. Leiupaika ja münte tulid vaatama muinsuskaitseameti vaneminspektorid Karin Vimberg ja Sille Raidvere ning arheoloogid Nele Kangert ja Mauri Kiudsoo.
Arheoloogist numismaatikaekspert Kiudsoo tõdes, et Euroopas on sellised mündileiud väga haruldased, kuid Eestis neid siiski siit ja sealt välja ilmub. “Kuna Eesti aladele jõudsid need mündid hiljem kui mujale Euroopasse, siis on neid siin ka rohkem säilinud,” lisas Kiudsoo. Leitud müntidest tõi Kiudsoo esile Konrad I valitsemise aegse hõberaha ning üsna maapinnalt leidsid mehed ka Põhja-Madalmaadest pärit raha, mida Kiudsoo nimetas “lendavaks hollandlaseks”.
Müntide leidjad taotlevad selle eest ka leiuautasu, mis, nagu varemgi kirjutatud, on leiu kuni sajaprotsendiline hüvitamine rahas. Hinnanguliselt ulatub müntide väärtus tuhandetesse eurodesse, kuid leiuautasuks võib olla ka vaid tänukiri.
Leiuautasu makstakse kolme kuu jooksul pärast selle üleandmist. Praegu kestavad kõnealuses piirkonnas veel järeluurimised, seega on hetkel selgusetu, millal leiu konserveerimise ja väärtuse määramisega tegelema hakatakse.
Laiuselt leitud ohvriaare kandideerib aasta leiu tiitlile
Tänavu mais leidis Jõgevamaa detektoristide klubi liige Elmo Pärtelpoeg Laiuse külje alt hilisviikingi aegsest ohverdamispaigast kakskümmend üks hõbemünti, sõlgi, käe- ja kaelavõrusid. Taolist ohverduspaika polnud Eestis varem leitud. Arheoloog Mauri Kiudsoo läbi viidud uuringud näitasid, et nüüdse põllu pisut madalam koht on olnud varem soine lohk või Kivijärve soo servaala ning seda on kasutatud ohverdamiskohana.
Aardeleid on esitatud muinsuskaitseameti 20. aastapäeva puhul ka aasta leiu tiitlile. Selle saaja tehakse teatavaks järgmisel kolmapäeval pidulikul auhinnagalal Tallinna lauluväljakul.
Rootsiaegne aardeleid võib puhastamisega rikutud saada
8. oktoobri Vooremaas oli lugu Jõgevamaa mehest Siimust, kes leidis oma kodu lähedalt põllult umbes sada kilo kaalunud rahakirstu, kus hinnanguliselt ligi kümme tuhat veerandöörist Rootsi vaskmünti.
Nüüd võib avalikustada, et see rahakirst leiti Palamuse vallast Vaidaverest ning praegu on mündid konserveerimisel Tartu ülikooli arheoloogiaosakonnas. Münte puhastatakse elektrolüüsi meetodil, mis on küll efektiivseim viis korrosioonikihist lahtisaamiseks, kuid võib münte ka kergesti rikkuda.
Kui võtta arvesse, et üks münt maksab keskmiselt 60 eurot, siis on aarde väärtuseks hinnanguliselt 600 000 eurot. Leidjal on õigus saada leiuautasu kuni saja protsendi ulatuses, kuid asjaosalised kardavad, et elektrolüüsiga puhastamisel mündid lihtsalt rikutakse ning nende väärtuse kadumisel antakse mündid pärast puhastamist leidjale tagasi ja rahalist autasu ta ei saa.
i
EILI ARULA
