“Sellised patsiendid vajavad lisaks rutiinsele hoolitsusele ka lugupidavat suhtumist ja positiivseid emotsioone, mis nende elukvaliteeti märgatavalt parandab,” märkis psühhiaater Jaan Olari, kes tegeleb ka psühhogeriaatriaprobleemidesse ning praktiseerinud Eesti ja Soome sotsiaalhooldusasutustes.
Inimest peab tundma
Maailmas pole kahte täiesti sarnast inimest. Jaan Olari sõnul vajab ka iga dementne patsient individuaalset lähenemist ja kohtlemist. “On äärmiselt oluline, et meedikud, sotsiaaltöötajad ja ka haige lähedased tunneksid põhjalikult psüühikahäire all kannatava vanuri elulugu ja teaksid, milliseid rõõmsaid ja kurbi sündmusi nad on läbi elanud. Selline info võimaldab tundma õppida eaka kaasinimese isiksust ja paremini mõista ka tema veidravõitu jutu, soovide ja käitumise tagamaid.
Alzheimeri tõbe või teisi dementsusvorme põdevad vanurid elavad mõtteis sageli oma lapsepõlve- ja noorusajas, kus ühel meeles kohtumine armsa inimesega, teisel sõjavapustused, kolmandal kordaminekud või ebaõnnestumised kunagisel tööl. Kui vanainimene oma meelisteemadest lähtuvalt ebaloogilise sisuga vestlust alustab, pole mõtet teda ümber veenda ja reaalsesse maailma tagasi tuua üritada. Parem on ta ära kuulata ja püüda jututeemat vastavalt olukorrale edasi arendada. Näiteks mõnikord peavad dementsed eakad end ise lasteks ja ootavad koju oma ema või isa, kes ammu surnud. Sel juhul oleks mõistlik öelda, et küllap ema on kusagil kaugel ja küll ta kord jõuab. Vastus on küll vale, kuid mõjub haigele rahustavalt ja lohutavalt,” rääkis Olari.
Aidake luua positiivseid emotsioone
Staazhika psühhiaatri arvates võimaldab vananemisega kaasneva dementsusega patsiendile võimalikult turvalist ja sõbralikku keskkonda luua seegi, kui on teada tema omaaegsed veendumused, suhtumine ühiskonnaellu, samuti harrastused.
“Näiteks saab usklik ja regulaarselt kirikus käinud hoolealune kindlasti hingekosutust hooldekodus korraldatavatest jumalateenistustest ja palvetundidest. Samas ei tarvitseks aga sundida usulistel toimingutel osalema inimest, kes on pidevalt tunnistanud ateistlikku maailmavaadet. Naisele, kes harjunud silmapaistvalt kaunilt ja moekalt rõivastuma või ehteid kandma, võiks võimaldada oma stiili juurde jääda vanaduspõlves. Kindlasti mõjub see hästi eaka daami toonusele,” rääkis arst. Positiivseid emotsioone aitab tekitada ka muusika. “Lemmikmuusika kuulamine toob üldiselt kaasa meeldiva enesetunde. Mõnikord võib aga muusika psüühikas ka komplikatsioone esile kutsuda, mistõttu toonitaksin veelgi, et iga patsient vajab lähenemist eraldi vaatevinklist. Pealegi vajab muusikateraapia mõju ajutegevusele veel põhjalikumat uurimist. Meeldiva elamuse loomisel on oma roll ka biblioteraapial. Mõni nõrgema dementsusastmega patsient on võimeline teatud määral ka ise lugema. Leidub neidki, kes selle võime psüühikahäirete või halveneva nägemise tõttu kaotanud. Nendele tasuks aga mõnikord raamatut või ajalehte ette lugeda. Vaimselt haige vanur ei pruugi küll loetu sisu mõista, kuid ettelugeja saab sümpaatse hääletooniga kindlasti tema meeleolu parandada.”
“Hoolitsevat suhtumist, lugupidavat kohtlemist ja heatasemelist elukvaliteeti väärivad eakad ka siis, kui nende vaimses tervises on tagasilöögid. Noorena ja keskeas ei tea me ju kunagi ,milliseks võib meie mõtlemine ja käitumine kujuneda vanaduspõlves, ” ütles Jaan Olari.
JAAN LUKAS
