Kolmapäeval Jõgeva kultuurikeskuses peetud debatil, mille teemaks alkoholi liigtarbimine ja selle pahe ennetamine, osales enam kui sada Jõgeva maakonna koolinoort. Kuulates arvamusliidrite mõttevahetust, said nad mitmekülgset infot joomarluse põhjustest ja tagajärgedest ning mõtteainet, kuidas leida tervistkahjustavatele harjumustele alternatiivset tegevust.
Tervise Arengu Instituudi projektijuht Tanel Kreek avaldas arutelul statistilisi andmeid alkoholi sagedasest pruukimisest ja hävitavast toimest.
“12 protsenti Eestimaa elanikkonnast joob iga päev õlut. Meil on üle 900 000 täisealise elaniku, järelikult tarvitab ligi 100 000 neist iga päev õlut. Aastas sureb alkoholi liigpruukimise tagajärjel 600-700 inimest, mis teeb kokku väikelinna või aleviku kalmistu jagu rahvast,” kõlasid saalis mõtlemapanevad faktid.
Alkoholi pruugitakse juba 4. klassis
Debatil osalenud väljendasid korduvalt muret tõsiasja üle, et joovastavaid jooke hakatakse tarvitama juba väga varases nooruses või koguni lapseeas.
“Julgen öelda, et osa õpilasi alustab alkoholi pruukimist juba neljandas või viiendas klassis, kusjuures selles vanuses on sageli ära proovitud ka kangemad joogid,” ütles Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 12. klassi õpilane Ragne Kivimets.
Diskussiooni põhilised teemaarendajad ütlesid välja erinevaid seisukohti alkoholi tarbimise põhjuste ja vältimisvõimaluste teemal.
Põltsamaa Noorteühenduse Juventus juhatuse liige Heidi Paabort leidis, et tihti otsivad noored alkoholi tarbides väljapääsu ühest või teisest probleemist. Sageli leevendatakse sel moel ka tõrjutust. Jõgeva haigla juhataja Peep Põdderi sõnul hakkavad aga paljud jooma täiskasvanuid, vanemaid, sõpru ja sõbrannasid või eakaaslasi matkides.
Tantsutreener Joel Juht rääkis oma kokkupuutest alkoholiga. Ta tunnistas, et koolipoisina Jõgeval tarvitas ta pärast suhete katkemist tüdruksõbraga ühel õhtul üsna ohtralt vägijooke, kuid tänu huvile tantsimise ja spordi vastu ( ta tegeles kreeka-rooma maadluse ja poksiga) ei kujunenud alkoholi pruukimisest harjumust. Praegu on Juht enda sõnul karsklane.
“Rohkem võiks olla huvialaringe ka tütarlastele,” märkis Jõgeva linnapea Kalmer Lain, kes on ka Jõgevamaa Tervisenõukogu esimees.
Arst Peep Põdder peab aga liigjoomise ohjeldamisel väga oluliseks põhjalikku informeeritust. “Noortel oleks kasulik vägijookidest ja nende toimest võimalikult palju lugeda ning mitte ainult seltskonna- ja populaarteaduslikest ajakirjadest, vaid ka teaduslikust kirjandusest ja ajakirjandusest. Tänastel noormeestel ja neidudel on piisavalt haridust ja taiplikkust loetu mõistmiseks,” rääkis Põdder.
Samas leidis Põdder, et sportimine ja huvitegevuses kaasalöömine ei pruugi veel kindlustada joomisest loobumist. “Aeg-ajalt kuuleb ikka ka spordi- ja kultuuritegijate liialdamisest alkoholiga. Olen ka ise kahjuks näinud tütarlastekoori, mille lauljad märgatavalt joobnud olid,” ütles ta.
Näitas purjus artistile ust
Jõgeva maavalitsuse haridus-ja sotsiaalosakonna kultuuri- ja noorsootöö peaspetsialisti Tiina Tegelmanni sõnul on kultuuriharrastus kraadiga jookide pruukimisele siiski arvestavav alternatiiv. “Õhtul, mil laulu-, tantsu- või näiteringiproovile tullakse, jäetakse joovastav kraam tavaliselt pruukimata, sest soovitakse oma hobis endast parim anda. Erandiks on ehk ringikaaslaste sünnipäevad, esietendused või muud pidulikud sündmused, kus mõnikord mõni pokaali või klaas endale lubatakse,” rääkis ta.
Tegelmann märkis sedagi, et Palamusel ja Tabiveres kultuurielu juhtides pidas ta äärmiselt tähtsaks, et esinema tulnud professionaalsed artistidki korrektsed ja kained oleksid. Kui juhtus teisiti, jäi lavalaudadele minek ära.
Maavanem Viktor Svjaõtõševi sõnul on Jõgevamaa noortele loodud üsnagi rohkesti huvialaringe. “Kui arvestada, et piisavalt palju aega kulub ka õppimisele, peaks päev üldiselt sisustatud olema. Ikka leidub aga teatud arv noormehi ja neide, kelle meelistegevus on väljas sihitu ringiliikumine, mille kaasnähtuseks sageli alkoholi tarbimine.”
Vastakad mõtted müügipiirangutest
Elavat arutelu tekitas ka alkoholimüügi piiramise teema. Põltsamaa Ühisgümnaasiumi huvijuht Sirje Ange ütles, et pärast seda, kui alkoholi müük kell kaheksa õhtul lõpetati, tekkis Põltsamaal kiiresti n-ö “monopol”, kust ka noored vägijooke ostmas käisid. “Õnneks suudeti korrakaitsjate abiga see “äri” likvideerida,” tõdes ta.
“Tuleb tunnistada, et alkoholimüügi ajaliste piirangute üheks reaalsemaks tagajärjeks oli Pae kaupluse sulgemine kell 22, mis tähendab seda, et maakonnakeskuses pole enam hiljem võimalik kusagilt leiba, saia ega muud söögikraami osta,” lausus Peep Põdder.
Kõneaineks oli ka mõnedes supermarketites läbi valjuhääldaja kostev teade, et alkoholi müük lõpetakse sel ja sel kellaajal või et selle müügi lõpetamiseni on aega nii ja nii mitu minutit. Mõne inimese hinnangul võib taoline info tekitadagi mõtte, et tuleks mõni alkohoolne jook osta.
“Kooliõpilased olid debatil küll põhiliselt kuulajateks, kuid nad said kahtlemata piisavalt teemakohast teavet ja ka mõtteainet. Kindlasti jagatakse seda infot ka oma koolikaaslaste, sõprade ja tuttavatega, mistõttu nädala lõpuks jõuab räägitu ehk juba sadade noorteni,” ütles arutelu juhtinud Tõnu Einasto osaühingust RõõmuLabor OÜ
Jõgeva Aleviku kultuuriseltsil Vanaveski valmis debatiks dokumentaalfilm, mis käsitleb ka lahja alkoholi kahjulikkust. Iga debatil osaleja sai rinda märgi tekstiga “Tänan, ei !”.
i
JAAN LUKAS
