“Nii, nagu Margus Konnula kannab luuletajanime Contra, nii on ka Palamusel kirjanduslik nimi Paunvere,? ütles Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi kauaaegne direktor ja giid Vaike Lapp ning, kutsunud appi maavanem Aivar Koka, ?ristis? ta Contra kõigepealt Paunvere meelde. “Tootsi vigurid tulgu su sisse, kirjanik Lutsu mõtted ja plaanid tulgu su pähe ning tehku sa kõike ikka eesti rahva hüvanguks ja kuulsuseks.?
Preemiasummat aitasid vallavalitsusel, nagu ikka, kokku panna kohalikud ettevõtjad ja eraisikutest annetajad, keda vallavanem sellise teguviisi eest südamest tänas. Inspireerituna sellest, et Contra on jõudnud nn Kristuse ikka ehk saanud 33 aastaseks, kirjutati ka preemiat?ekile seitsmest kolmest koosnev number.
Contra üllatunud küsimusele, kas ta saab tõesti kolm miljonit, vastas vallavanem Urmas Astel, et kusagil kolmede vahel olla ikka üks väike koma ka. Aga kui sentides rehkendada, oli tegemist tõesti kolme miljoniga.
Peale preemiaümbriku sai Contra veel hunniku muid kingitusi: maavanemalt ahjuroobi ja põlle, vallavanemalt kuldse Paunvere viierublase, laureaaditunnistuse ja klaasi alla pandud miniatuurse saunaviha, kihelkonnakoolimuuseumi direktorilt Arne Tegelmannilt hinnalise sulepea ja pudeli Punsli õli, Nukitsamehe lasteaia juhatajalt Marika Meruskilt postipauna meenutava üleõlakoti ning Palamuse Puukooli omanikult Jaak Rillolt mitu ilupuuistikut.
Contra ja Kersna
Mõistagi ei pääsenud Contra ainult kingituste vastuvõtmisega, vaid pidi rahvale ka natuke endast rääkima ja oma luuletusi lugema. Ega teda, tõsi küll, selleks palju “moosida? polnud vaja. Seda enam, et senielatud elust rääkides tulid appi Palamuse rahvamaja juhataja Valdi Reinase küsimused, mis olid ette valmistatud suurt hulka Contra kohta ajakirjanduses ilmunud materjali läbi töötades. Mõne tsitaadi peale kergitas ta küll kulmu ja küsis: “Kas ma tõesti olen nii öelnud?? Mis näitab, et ega iga asja ka uskuda tasu, mis lehes kirjutatakse.
Selles, et Contra luuletama hakkas, on “süüdi? arvatavasti geenid või vanajumal ise. Selles, et postiljonist külapoeet üle Eesti tuntuks sai, on aga “süüdi? Vahur Kersna.
?Oleme Kersnaga mõlemad Antslast pärit, ainult et tema on 11 aastat vanem,? ütles Contra. ?Nii et kui mina olin abiturient, käis tema juba Antslas diskosid tegemas. Käisin talt mitu korda üht kindlat lugu nuiamas ja ühel korral viisin talle siis luuletusi ka. Mispeale ta kutsus mind televisiooni. Algul tundus see mulle nii kole koht, et ma jätsin igasuguste vabanduste taha pugedes minemata. Aga kolm aastat hiljem jäin väga lihtsalt nõusse. Ju ma olin siis vanemaks saanud ja edevamaks läinud.?
Oma kodutalu ? Suure-Horma talu ? nimetab Contra oma kuldsponsoriks. Sest mis see luuletamine ikka sisse toob, eriti alguses. Rohkem kipub ikka välja viima. Contra esimesel luulekogul aitaski trükivalgust näha üks Suure-Horma talu lehm, kes selle õilsa ürituse nimel maha müüdi. Nüüd Contra enda sõnul enam sponsoreid suurt ei vaja. Muu hulgas teenib ta perele leiva lauale ajakirjandusliku tegevusega. ETV vaatajad tunnevad teda näiteks kui võrukeelse saatesarja “Elolinõ” saatejuhti, Urvaste valla rahvas aga kui oma valla lehe toimetajat. Ajakirjanik Contrale andestatakse paraku palju vähem kui luuletaja Contrale.
Teevad purju“Ajalehelugude pärast on mõnikord ütlemist olnud,? tunnistas Contra. ?Mõnikord paneb vallavalitsus pahaks nende aadressil tehtud kriitikat, mõnikord pannakse süüks seda, et olen üritusest, kus oli vähem inimesi, kirjutanud pikema ja üritusest, kus oli rohkem inimesi, lühema loo. Või on kellegi tähtsa isiku nimi jäänud kuskil mainimata.?
Paljusid ärritab siiski ka Contra kui luuletaja. Näiteks pärast seda, kui ta õpilasomavalitsuse kutsel Saue koolis külas käis, ilmus ühe selle kooli õpetaja sulest nördimusest nõretav kiri, milles oli öeldud umbes nii, et Contra ja tema tilu-lilu-kilu stiilis riimidel põhinev luule on labased ning et nii koledasti kui tema ei laula mitte keegi.
“Ma olin valmis uskuma, et laulmise asjus on tal õigus, aga ainult kuni selle ajani, kui eetrisse jõudis saade “Eesti otsib superstaari?,? tähendas Contra.
Mis Contra luulesse puutub, siis seda võib pealiskaudsel vaatlemisel tõesti labaseks pidada. Ent lähemal uurimisel hakkavad rämeda pealispinna alt paistma autori originaalne mõtteviis ja tundlik sotsiaalne närv. Contra meenutab tükati muistset kuninga narri, kes võis süüdimatuse sildi all öelda seda, mis teistele lubatud polnud.
Esitamata ei jäänud Contrale ka traditsiooniline küsimus suhte kohta kangemate jookidega. Kui küsimuse mõte seisneb tarbitava alkoholikoguse teadasaamises, siis Contra vastas sellele küsimusele ehtkontralikult:
“Need teevad mu purju nagu iga teisegi inimese.?
Peale autori enda esitasid pühapäevasel tseremoonial Contra loomingut Palamuse memmede estraadiringi liikmed ning viisistatud kujul Palamuse Meeslauljad, naisansambel ja segakoor. Nalja sai korraliku naljapäeva jagu.
RIINA MÄGI
