Chopini-konkursi võit tuli Kiigemetsa

Poola Vabariigi Suursaatkonna poolt maailmakuulsa helilooja ja pianisti Fryderyk Chopini 200. sünniaastapäeva puhul korraldatud näituste konkursil võitis Kiigemetsa Kool ühe kahest peapreemiast. Auhinnaks saavad kaheksa näitusetööde autorit ja kaks juhendajat viiepäevase reisi Poolasse, kus tutvutakse muu hulgas Chopiniga seotud paikadega.

Näituste konkursil osales kogu Eestist 72 kooli. Jõgevamaalt lõi peale Kiigemetsa Kooli kaasa Laiuse Põhikool. Peapreemiaga tunnustas zhürii, millesse kuulus Poola saatkonna töötajaid ning Eesti muusika- ja kunstiinimesi, Kiigemetsa Kooli ja Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi.

„Nende kahe kooli tööd paistsid teiste hulgast ühepalju välja, ent olid samas niivõrd erinevad, et ühele teise ees eelistust anda oli võimatu,“ ütles Poola saatkonna kultuurireferent Slawomira Borowska-Peterson. „Kui Kiigemetsa Kooli näitusel olid väljas maalid ja graafilised tööd, siis Vanalinna Hariduskolleegiumi õpilased olid teinud hoopis video vanalinnas läbi viidud tänavaküsitlusest, mille käigus uuriti, mida teavad inimesed Chopinist.“

Kiigemetsa Kooli puhul tõsteti Slawomira Borowska-Petersoni sõnul esile näituse loomise protsessi läbimõeldust ja terviklikkust ning tõhusat rühmatööd. Kõigepealt uuriti Chopini elulugu, tema kaasaega ja Poola kultuuri. Näiteks rääkis kunstiõpetaja Meedi Ümar lastele sellest, millise mööbli keskel elasid ja millistelt nõudelt sõid Chopini ajastu inimesed. Õppealajuhataja Tuijo Küütsi näidatud videofilmidelt saadi aga teada, kuidas tantsitakse poloneesi ja masurkat.

Ka näitusetöid maalisid-joonistasid lapsed õppealajuhataja poolt välja otsitud Chopini helindite saatel. Lisaks individuaalsetele töödele valmis suur ühispilt, mille loomisel lõi kaasa kolm õpilast. Näitusetööde sünni jäädvustas Tuijo Küüts videokaamera abil.

Vabastav muusika

Kunstiõpetaja Meedi Ümara sõnul kasutati Chopini-teemalise näituse jaoks taieste loomisel ära kunstiõpetuses parasjagu käsil olnud teema „Piiratud ja piiramata pinnad“. Pildid said enamasti abstraktsed, ent näiteks mõnelt graafiliselt töölt võib leida kujundeid, mis meenutavad rütmi poolest klaveriklahvistikku või kuju poolest klaverikaane all liikuvaid haamrikesi: neid, mis klahvilöögi mõjul vastu keeli paiskuvad ja heli tekitada aitavad. Graafiliste tööde loomisel kasutasid õpilased plastmasslekaale, mida nõukogude ajal igast kirjatarvete poest sai osta. Lekaali järgi kujundeid joonistades kujunes välja huvitav joonestik, mida siis värvidega täiendama asuti.

Ka suure ühismaali puhul kasutati ebatraditsioonilisi töövahendeid, nagu värvirullid, pahtlilabidad, voolimispulgad jne. Maalides lasid õpilased vaimu tõeliselt vabaks ja seda on näha ka nende piltidelt.

„Suutsime tõestada, et hea kunsti tegemiseks pole sugugi alati kalleid vahendeid vaja, vaid tähtsam on idee,“ ütles Meedi Ümar. „Muusika saatel maalimine polnud meie laste jaoks aga tegelikult midagi uut: meil mängib raadio ka tavaliste kunstitundide ajal, sest sealt tulev muusika aitab eelnenud reaalainetunni pinged maandada ja loomingulainele ümber lülituda.“

Tuijo Küüts lisas, et nende kooli lapsed on kõikvõimalikel konkurssidel ja koolisisestel näitustel osalemisega nii harjunud, et tulevad kohe kaasa, kui neile teema kätte anda.

Heategu kunsti kaudu

Chopini-teemalisi töid sai Kiigemetsa Koolis lõpuks nii palju, et neid jätkus nii kooli fuajeesse, alumise korruse koridori kui ka külaraamatukogusse. Poola saatkonna esindajad, konsul Piotr Starzynski ja Slawomira Borowska-Peterson käisid näitust vaatamas 19. veebruaril. Zhürii hindaski näitusi saatkonna esindajate tehtud fotode põhjal.

Ühe preemia on Kiigemetsa Kooli Chopini-näituse tööde autorid juba saanud: 1. märtsil osalesid nad Poola Suursaatkonna kutsel Tallinnas Estonia kontserdisaalis toimunud pidulikul kontserdil, kus professor Ivari Ilja esitas Chopini klaveriteoseid. Nüüd siis ootab neid mai lõpus või juuni algul ees põnev reis Poolasse. Ent Kiigemetsa Kooli lastel avaneb võimalus oma kunsti kaudu ka head teha: osa näitusetöid müüakse oksjonil, mille tulu läheb nägemispuudega laste muusikaõpingute toetuseks. Samal eesmärgil kogutakse raha tegelikult kõigil Poola Suursaatkonna eestvedamisel Eestis käivitatud Chopini aasta üritustel.

Aktsioon kannab pealkirja „Aita meil vahetada punktkirjamasina klahvide klõbin Chopini klaverihelide vastu!“. Üks kool, kus alati nägemispuudega laste õpetamisele tähelepanu on pööratud, on näiteks Vanalinna Hariduskolleegiumi Muusikakool. Sealsed kogemused näitavad, et pimedad lapsed on sageli väga musikaalsed, loomingulised, täpse kuulmise ja suurepärase muusikalise mäluga, ent nende õpetamine eeldab suuremat individuaaltundide arvu ja spetsiaalseid õppevahendeid, eriala- ja teooriaõpetajatelt aga spetsiifilisi teadmisi ja oskusi. Vastavate erivahendite soetamiseks ja tugistruktuuride loomiseks raha kogutaksegi.

„Hästi meeldiv oli kogeda, et esimesena tundis oma taiestega oksjonil osalemise vastu huvi just Kiigemetsa Kool, kus õpivad samuti erivajadustega lapsed,“ ütles Slawomira Borowska-Peterson.

iii

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus