Jõgeval alustas umbkaudu kuu aega tagasi tegevust tehnikaring, kus noored saavad vanu mootorrattaid ja võrre remontida ning nendega ka sõita.
Tehnikaringi vabatahtlike eestvedajate Siim Kaprali ja Kristian Vaarpuu sõnul on ringi eesmärk noortele liiklust õpetada ning nende tehnilist taipu arendada. Selleks sobivat ülihästi just vanad nõukogude ajast pärit mootorrattad ja võrrid.
Väheoluline pole, et lisaks mootorrataste putitamisele saab nendega ka sõita. Mitte küll igal pool, kuid tehnikaringi hoovis kindlasti. “Kõigil ei ole majanduslikke võimalusi, et minna poodi ja osta endale mootorratas. Meie soov on võimaldada nendel, kellel on asja vastu huvi, kuid puuduvad vahendid, tehnikaga tegelda,? ütles Vaarpuu.
“Praegu on noori, kes kohal käivad, üsna vähe,? tõdes Vaarpuu, kelle arvates on ettevõtmine veel uus ja võõras. Ta loodab, et kui võõristus kaob ja info ringi tegemiste kohta rohkem liikvele läheb, tuleb ka tehnikahuvilisi juurde. Kõige efektiivsemaks peab Vaarpuu suuliselt liikuvat infot. “Üks räägib teisele, et selline ring tegutseb ja mida seal tehakse, ja nii saavad paljud teada,” sõnas ta ja avaldas arvamust, et liikmeid võiks neil olla kümne-kahekümne ümber.
Praegu on kõik tehnikaringi liikmed poisid, keelatud pole aga tulla ka tüdrukutel. “Vahel tunneb mõni tüdruk palju paremini asja ja oskab ka paremini sõita,” möönis ringijuhendaja.
Tehnika on kingitud
Mootorrattad ja muu materjal on ringile peamiselt kingitud. “Kinkijateks on olnud tuttavad mootorratturid, kes on ettevõtmisest kuulnud ja oma vanad rattad loovutanud,? rääkis Vaarpuu. “On pakutud ka autosid, aga meil ei ole nii suurt ruumi, kus nendega tegelda saaks,? lisas ta. Suurema pinna otsingud on aga käimas ning võib-olla saavad noored tehnikahuvilised õige pea ka autode peal kätt proovida.
Tööriistad sõidukite remontimiseks on ostetud linna- ja vallavalitsuse toetusrahast. “Nii linn kui ka vald on meid rahaliselt abistanud. Summa, mis nad alustamistasuna maksid, ei olnud küll suur, kuid abi oli sellest kindlasti,? lausus Vaarpuu. “Oleme ise siia rohkem sisse pannud, kui meile raha on antud,? tõdes ta.
Hetkel ringi liikmed osalustasu maksma ei pea, kuid sügisest, kui asi tõsisemalt käima läheb, peavad ringiliikmed ilmselt rahalise väljaminekuga arvestama küll. “Kõik, mis liigub, ka kulub ning õli ja bensiin ei ole sugugi odavad,? põhjendas Vaarpuu liikmemaksu vajalikkust. “Üritame muidugi sponsoreid leida, et ei peaks noortelt raha küsima, aga eks näis kuidas läheb,? lisas ta.
Sõiduriistu, mis putitamist vajavad, on ringijuhi sõnul palju ning puudust pole lähiajal kindlasti karta. Juba remonditud ja sõidukorras rattaid uuesti lahti ei lammutata, et neid siis jälle kokku saaks panna, vaid need jäävad tehnikaringi ruumidesse liikmetele kasutamiseks.
Vajalik ettevõtmine
Vaarpuu sõnul pärineb idee tehnikaring luua juba ammusest ajast, alustati aga umbkaudu aasta eest. “Me mõlemad käisime nõukogude ajal tehnikaringis ja nüüd tekkis tunne, et oleks aeg ka teistele sellist võimalust pakkuda,? ütles Siim Kapral.
Tehnikaringi pole Jõgeval olnud juba mõnda aega. “Kunagi üritas keegi sellist ringi luua, aga tal ei tulnud sellest midagi välja,? meenutas Vaarpuu. Oma ettevõtmisele ennustab ta suuremat edu. “Praegu on ring veel lapsekingades, aga usun, et jõuame kaugemale,? on ta optimistlik.
Ringi liikme Keijo Siimeri sõnul on tehnikaring äge ning ta üritab seal käia nii palju kui võimalik. Kumb toredam on ? kas mootorrataste remontimine või nendega sõitmine ? ei oska Keijo öelda. “Mõlemad on lahedad,? võttis ta oma suhtumise lühidalt kokku.
LIIS ROHTMETS
