Kunagisele alevivanemale Carl Schmidtile kuulunud maja, kus kunagi on tegutsenud ka kool, nõukogude ajal aga Kungla-nimeline söökla, ostsid Ülle Saksniit ja Viljar Päivil 1997. aastal. Nüüd tuli sellele uus välimus ja sisu anda.
?Maja asukoht ahendas teatud määral meie valikuvõimalusi: mingit tootmist pole ju mõttekas kesklinnas arendama hakata,? ütles Viljar Päivil. ?Seepärast otsustasime söögikoha kasuks. Seda enam, et suurte toitlustuskettide lähiajal Põltsamaale laienemine pole tõenäoline: erinevalt kauplusest on söögikoha distantsilt juhtimine ülikeeruline.?
Sellest, mida ühe toitlustusasutuse pidamine tähendab, oli Üllel ja Viljaril tänu 1999. aastast nende juhtimisel edukalt tegutsevale Hullava Naise Pubile selge arusaamine. Küsimus oli ainult selles, missuguse profiiliga peaks olema Carl Schmidti Maja söögiasutus. Lõpuks otsustati see nimetada kohvik-restoraniks. Päevasel ajal on see rohkem kohvik, kust saab kiiresti kätte ka päevaprae või supi, õhtul restoran, kus tehakse konkreetsele tellijale konkreetne roog.
?Et menüü tuleks tõesti omanäoline, ei hakanud me seda ise välja nuputama, vaid see on ekstra tellitud Tallinnas Foorumi kaubanduskeskuses tegutseva Café Petersoni peakokalt,? ütles Viljar Päivil, kes juhibki uut kohvik-restorani haldavat OÜd Igamehe Pubi.
Kvaliteet või kiirus?
Praadidest on tema sõnul põnevaim looma välisfilee koore- ja sinihallitusjuustukastmes, pastatoitudest penned singi-?ampinjonikastmega, eelroogadest ahjus küpsetatud baklazhaanirattad metsaseentega ning magustoitudest üleküpsetatud banaan kookoshelveste ja koore-karamellikastmega. Praadide ooteajad võivad ulatuda paarikümne minuti või koguni poole tunnini: kiiremini liha lihtsalt ei küpse.
?Eks aeg näita, kas kliendid oskavad hinnata meie püüdu kvaliteeti ja maitseelamust pakkuda või pahandavad hoopis pika ooteaja pärast,? ütles Viljar Päivil. Kui pigem viimast, siis tuleb võib-olla äriplaani korrigeerida.
Kui teistel päevadel on kohvik-restoran avatud kella 19ni, siis reedel ja laupäeval saab seal aega veeta keskööni ning kuulata elavat muusikat.
?Elav muusika loob hoopis õdusama meeleolu,? ütles Ülle Saksniit, kelle hooleks ongi kohvik-restoranis meelelahutuse korraldamine. ?Kes tantsida ei taha, võib niisama kuulata. Tulevikus ootame siia nn vabalava korras musitseerima muusikakooli õpilasi. Luuleõhtuidki võiks siin korraldada.?
Carl Schmidti Maja kohvik-restorani esimesed tööpäevad olid üsna tormilised: linnavalitsuse palvel avati uksed septembri alguses toimunud rooside balli ja tantsuturniiri ajaks. Võistlustantsijate toitlustamine oligi uue söögikoha töötajate õlul. Tihedad tööpäevad olid ka jõulude paiku, mil asutused ja firmad seal oma pidusid pidasid. Sünnipäevigi on peetud. Sünnipäevalastele pakutakse, muuseas, koostöös kõrvalasuva lillepoega üht omapärast teenust: seatakse kõik kingitud lilled sünnipäevalapse valitud vaasi või korvi ühtseks kompositsiooniks, mille saab hiljem koju viia.
Lisaks lillepoele jäid alles teisedki varem samas hoones asunud poed: OÜ Ambion muusikapood ja Meriti büroo- ja arvutikaupade pood esimesel korrusel ning rõiva- ja jalatsipood Triinuke, odavate rõivaste kauplus, ehitusfirma kontor, massaazhisalong ja ilusalong teisel korrusel. Pool teist korrust on saanud aga hoopis uue näo ja seal pakutakse majutusteenust. Seitsmes toas on ühtekokku 22 kohta.
?Praegu kompame alles turusituatsiooni,? ütles Viljar Päivil. ?Kui selgub, kuipalju võime loota välis- ja kuipalju sisetursmile ning kui palju ja missuguse hinna- ja mugavusklassiga tube vaja on, saame neid vastavalt vajadusele ümber ehitada.?
Vana ja eheNii, nagu kohvik-restoraniski, on ka majutusosas domineerivaks sisekujunduselemendiks pooleteise sajandi vanune palksein, mis krohvi ja roomattide alt välja ?kaevatud? ning päästeametnike ettekirjutuste kohaselt kalli tuletõkkelakiga kaetud. Palgid on oma vanuse kohta üllatavalt hästi säilinud: ilmselt on need õigel ajal metsast lõigatud.
?Arvasime, et küprokit ja portega tapeeti on kõik juba tüdimuseni näinud ning seepärast otsustasime välja tuua ehedad vanad palk- ja tellisseinad,? ütles Ülle Saksniit. ?Värvi lisamiseks oleme siin-seal siiski ka tapeeti kasutanud. Meie maja külastanud Tallinna arhitektide grupi liikmed kasutasid palkseina kohta igatahes väljendit ?imeline miljonivaade?.?
Külalistetubadesse pääseb juba kuu aega täiesti uue, väljapoole maja seniseid seinu ehitatud trepikoja kaudu. Idee järgi oleks pidanud praegu valmis olema teinegi samasugune trepikoda, aga kallinenud hindade tõttu tuli selle ehitamine, samuti trepikodade vahele rõdu rajamine ja kogu fassaadi uuendamine tuleviku peale lükata.
?Ega me oma fassaadi väljanägemise üle ise ka uhked pole, aga lõhki polnud ka ennast mõtet laenata. Tulevikus tahame maja teha aga selliseks, et see Põltsamaa linnasüdant tõepoolest kaunistaks,? ütles Ülle Saksniit. Carl Schmidti maja arendamisega tegeleb talle ja Viljar Päivilile kuuluv OÜ Pelle Kaubamaja.
Pelle kaubamaja oli, nagu paljud põltsamaalased hästi mäletavad, üks Saksniidu ja Päivili varasemaid äriprojekte. Ettevõtjakogemust on mõlemal juba peaaegu viisteist aastat. Selle aja jooksul on nad tegelnud nelja erineva hoone ülesehitamisega ning saanud selgeks, et lõpuni usaldada tasub vaid teineteist. Ning et kogu aeg tuleb areneda ja midagi juurde õppida. Seoses majutusasutuse avamisega kavatsetakse näiteks turismimessidel käima hakata ning turismikoolitusele minna.
?Ükspäinis öömaja pakkumisest on vähe: inimesel peab kõigepealt olema põhjus Põltsamaale tulla ja siin pikemalt viibida,? ütles Ülle Saksniit. ?Selleks peame meie töötama välja turismipakette ja selleks peab ka kogu linna elu turismi suunas kiiremini edenema hakkama.?
RIINA MÄGI
