Bussijuht Aare Poll viirust ei karda, aga on ettevaatlik

Juba ligi viis aastat on Aare Poll olnud bussijuht. Algul aasta, siis kaks aastat Soomes ja nüüd juba umbes neil aastat ATKO-Grupi Jõgeva osakonnas. On keeranud bussirooli, kui sõitjad veel pileti eest maksma pidid, siis kui bussijuht tasuta pileteid jagas või reisija kaardiga oma sõidu eest piiksutas. Ka eriolukorras, kui kunded lihtsalt bussi istusid ja sõita said.


„Näed, siin on hoiatav silt ja praegu lint ka,“ osutas bussijuht enda selja taha, kus kaks juhile kõige lähemat istet on kollase-mustatriibulise lindiga muust salongist eraldatud. „Eriolukorras me pileteid ei andnud.“
Maskiga sõitu ei pea bussijuht Poll praegu vajalikuks. „Aga meil on kõik olemas. Hommikul desinfitseeritakse, nii et alkomeeter ei lase bussi käima panna. Kas sa ei tunne bussis alkoholilõhna? Iga päev ujutatakse,“ muigab ta. „Meil on kindad desovahendid ja maskid kõik olemas. Bussijuhile on öeldud, et korra või paar päevas tuleb ise ka bussi desinfitseerida.“
Aga et bussi desinfitseerimine tundlikku alkomeetrit tõepoolest mõjutab, käib see puhastamise ajaks kilekotti ja kui töö tehtud, tuleb kohe uksed lahti teha.
Sõitjad olid viisakad ja rahumeelsed. „Nad on nii harjunud ega ei pressi üksteise külje alla. Bussijuhiga juttu räägivad ikka, aga nad ei pääse mulle ligi. Palju ma ise suhtlen. Aga kuulen küll, mis nad omavahel räägivad. Mõned siis arutavad, et raadios räägitakse, et teine või kolmas laine tuleb. Ega nad karda. Isegi vanem generatsioon mitte, aga on ettevaatlikud,“ rääkis Poll.
Selle peale, et pandeemia võib tema tegevust ja igapäevaelu mõjutama hakata, bussijuht ise ei tulnud. „Enne kui öeldi, et nüüd on eriolukord ja tuleb niiviisi elama hakata. Aga ma olen üldiselt selline inimene, kes nagunii käitub viisakalt ja hoiab teiste inimestega mõistlikku vahet. Minu elu väga teistmoodi ei läinud, kaks meetrit distantsi hoida ei ole üldse keeruline,“ nendib ta. Ja kiidab Jõgeva inimesi. „Poodides seistakse ja vaadatakse, kus see kollane märk põrandal on. Ei tea, kuidas suuremas linnas, aga Jõgeval arvestavad inimesed küll sellega. Meil siin on ju vähe rahvast ka, alla viie tuhande,“ ütles Poll.
Loomulikult jäi eriolukorras sõitjaid vähemaks. „Rahvas suunati ju kodukontorisse ja kui lapsed ka ära jäid, oli kohe täitsa hõre. Ega meil kooliliine eraldi ei ole.
Eriolukorra alguses oli hulga vähem reisijaid, nüüd hakkavad tasapisi tagasi tulema. Eriti kui ilus ilm on. Jõgeva linna käiakse tööle. Vägarist tuleb tavaliselt buss täitsa täis. Põltsamaalt sõidavad ka mõned iga päev,“ rääkis bussijuht.
Aare Pollile meeldib bussijuhina töötada. „Töö on niisugune, et bussijuht oled sellest ajast, kui hommikul tööle tuled, kuni ajani, kui õhtul pargi ukse enda järel kinni paned. Siis ei ole enam bussijuht vaid vaba mees. Ei tassi tööd kaasas kogu aeg. Kui kollektiiv on hea, siis pole midagi,“ nentis ta.

Ülo Beilmann, 22 aastat ATKO-Grupi Jõgeva osakonna juhataja:

„Kõik on nii, nagu ette nähtud, busse desinfitseerib hommikuti koristaja ja bussijuht päeva sees ka. Desinfitseerimine on nii põhjalik, et bussid ei taha pärast seda käima minna. Alkomeetrid ei lase. Bussijuhtidel on olemas nii maskid-kindad kui ka käte desinfitseerimise vahendid. Sõitjate vähenemine praegu ATKO Grupi Jõgeva osakonda väga ei mõjutanud, sest meil on sõit juba mõnda aega tasuta ning riik maksab dotatsiooni. Ka on meil kõik liinid alles. Vähendasime kütusenorme, sest sõitjaid on vähem ja kütust kulub ka vähem. Isikukaitse- ja desovahendid, mida ostab ATKO-Grupp, on päris kallis lõbu, aga neid tuleb ikka kasutada. Eriolukorra ajal on tulnud mõned muutused – meil on nüüd töölesoovijate järjekord, sest paljud mehed on jäänud tööta.“

ANDRA KIRNA

blog comments powered by Disqus