Buonos pakutakse maitsvat toitu

Kui olete kord proovinud Buono kohviku perenaise Leena Ljukova valmistatud sibulasuppi koos hatšapuriga, jääte sellest sõltuvusse. Heas mõttes muidugi.

Buono kohviku ehk endise Kuldkala 2 või rahvasuus ka väikeseks Kuldkalaks nimetatud kohviku võttis Ljukova rendile tänavu veebruaris. “Olen kokk, mulle meeldib süüa teha, sellepärast julgesingi oma kohvikuga alustada,” põhjendas naine. Kohviku omanik otsis rentnikku, tema aga võimalust oma ettevõttega alustada, ning nii nad kokku leppisidki.

“Ausalt öeldes kartsin algul ikka väga, kogu dokumentatsioon, mis alustamiseks vaja, ajas hirmu nahka küll,” rääkis Ljukova. Tema sõnul on vaja sõlmida väga palju lepinguid, hankida kõikvõimalikke lubasid ja täita muid pabereid, mida ta algul pelgas. Õnneks on tal häid abilisi, kes oskavad nõu anda ja vajadusel aidata. 

Usaldab oma töötajaid

Muidugi mõtles naine sellegi üle, kas ikka kliente jätkub. “Kõik tuttavad küll kinnitasid, et küll me tuleme, aga mõtlesin, et kui kohviku avan, kas siis ikka läheb nii,”tunnistas ta. Õnneks on kliente jätkunud. Külastajaid mahub ühte ruumi 20 ja teise 30, järelikult kokku viiskümmend. Suvel võetakse kasutusele ka väliterrass.

Külalisi jätkub Buonosse ka argipäevadel. Samuti on uue kohviku avastanud kohalikud inimesed ning mõnikord  tullakse puhkepäevadel lausa perekonniti sööma.

Tänavu on lätlastest kalamehi väga vähe olnud, sest järvele pole nad õieti saanudki. Samuti on mujalt Eestist vähe rahvast käinud. Selles mõttes pole kohalikel toitlustajatel ja majutusettevõtete omanikel talvega vedanud.

Lisaks Ljukovale töötab kohvikus veel kokk ja baaridaam. Märtsist lisandus veel üks inimene ja suvel peab kindlasti töötajaid juurde palkama, sest kolme-neljakesi ei tule tõenäoliselt toime. “Põhiline rahvas liigub siinkandis ikkagi suvel,” märkis Ljukova.

Ta on oma töötajatega väga rahul ning usaldab neid. Teisiti poleks mõeldavgi. “Kõige tähtsam on kollektiiv, see on 95 protsenti äri edust,” teab naine.

Kohvikust tellitakse peielaudu, aga ka sünnipäevalaudu ning võetakse toitu kaasa teisteks tähtpäevadeks. 

Kasutab kohalikku tooret

Sibulasupp pole Buonos muidugi ainus roog, menüüs on ka kala- ja lihatoidud. Kõik kohalikust toorainest. Kala ostab rentnik kohviku omanikult. “Miks peaksin veel puhastamisega jändama, tema käest saan kohe filee,” märkis naine. Kindla koha on menüüs saanud sašlõkk, seda saab näiteks suvel piisava koguse varuks teha, kui sööjaid peaks rohkem tulema. Samuti ostetakse sašlõkki kohvikust kaasa.

Kurgid, kartulid ja köögiviljad ostab naine Peipsi aiandist ja  kiidab sealset kvaliteetset kaupa. Samas tunnistas ta, et kohalikku sibulat lõikudes tuleb tal alati poole rohkem pisaraid valada. Kuid see-eest on maitse hea!

Kas kohviku kõrval tegutsenud kohalike aiasaaduste turg tänavu ka avatakse, ei osanud Ljukova veel öelda.

Ta töötas ja töötab ka veel praegu Mustvee piirivalvekordonis kokana. Seal on töögraafik nii seatud, et kokk on paarilisega kordamööda tööl üle nädala. Sellepärast oli tal võimalik ka ettevõtlusega alustada.

HELVE LAASIK

blog comments powered by Disqus