Hiljuti Jõgevamaad külastanud Suurbritanniast pärit Northumberland Coast & Lowlands tegevusgrupi Leader-programmi koordinaator Ivan Hewitt arvas, et tema kodupiirkonnal Kirde-Inglismaal ja Jõgevamaal on palju ühist. Ta näeb kahe piirkonna omavahelisel tulutooval koostööl tulevikku.
Jõgevamaa ning Kirde-Inglismaa maastik on Hewitti sõnutsi üsna sarnane ning kahel piirkonnal oleks võimalik seetõttu ka sarnaseid turismilahendusi leida. Mõttekas oleks korraldada kahe piirkonna ettevõtjate ja kohalike kogukondade eestvedajate koolitusreis, et üksteiselt õppida.
Jõgevamaal võõrustas külalist ELARD (European LEADER association for Rural Development) personalivahetuse programmi raames Jõgevamaa Koostöökoda. Sealsed töötajad tutvustasid inglasele kolme nädala jooksul meie maakonna Leader- projekte.
Selle aja jooksul veendus Hewitt, et geograafiliselt on tema kodupiirkonnal Northumberlandil ja Jõgevamaal palju ühist. “Teil on rannik Peipsi ääres, meil Põhjamere ääres. Nii loodus kui kliima on üsnagi sarnased,” rääkis ta. Samas ei ole praegu Peipsi piirkonnas turism just eriti hästi arenenud, pigem on see kant veidi vaeslapse osas, kuid sealne unikaalne kultuur vääriks kindlasti laiemat tutvustamist nii sise- kui välisturistidele.
Turistid metsa fotojahile
Veel tõi Hewitt välja, et kattuvad ka mõned probleemid Jõgevamaal ja Kirde-Inglismaal. Ka sealsetes maapiirkondades tahavad noored linnadesse ümber asuda ning ettevõtteid on maapiirkondades vähe. Samas näevad kohalike piirkondade eestvedajad nii siin kui Inglismaal vaeva, et kaasata võimalikult palju inimesi projektidesse ja aidata seeläbi piirkonna elu edendada.
Erinevusena toob Hewitt välja Inglismaa talve, mis on üsna lumevaene ning vaid paari külmakraadiga. See pikendab oluliselt sealset turismihooaega. Ta arvas, et ühine tee Jõgeva maakonna ning Northumberlandi turismi arendamiseks oleks jahindusturism, mis ei tähenda, et turist läheb püssiga metsa looma laskma, vaid jahile minnakse fotoaparaadiga. “Eestis on palju suuri metsloomi, keda näiteks Suurbritannias pole. Meie turistid tahaksid neid kindlasti näha,” tõi ta näite. Mees külastas siin viibides ka Elistvere loomaparki, mis on meie maakonna üks olulisemaid turismiobjekte. Fototurism on aga aktiivsele turistile kindlasti põnevam kui aedikus elavate loomade vaatamine.
Suurtest keskustest maale
Veel kiitis Ivan Hewitt Vudila mängumaad, kus on tehtud mitte millestki midagi. Külalise sõnul on briti kogukondadel ja kohalikel eestvedajatel Jõgevamaa ettevõtjatelt õppida. Ta ütles, et lisaks Vudilale on väga õnnestunud ettevõtmine ka Põltsamaa Käsiteokoda.
“Ka meil võiksid kohalikud käsitöömeistrid töödelda oma piirkonnast pärit lambavilla, kedrata kohapeal lõnga ning valmistada käsitööesemeid, mida turistidele müüa,” nentis ta.
Külaline hindas Jõgevamaa Koostöökoja tegevust Leader-programmiga edukamaks ja produktiivsemaks kui oma kodupiirkonna ettevõtmisi, põhjendades seda asjaoluga, et meil on koostöökojal liikmeid rohkem ning tihedamalt suheldakse ka kohalike ettevõtete ja omavalitsustega.
Koostöökoja tegevjuht Aive Tamm kinnitas, et personalivahetuse programm on väärt ettevõtmine uute koostöösidemete loomiseks ja kolleegide parimatest praktikatest õppimiseks. “Kindlasti oleme tänu Ivanile pisut kindlamad oma loodusturismialaste projektide toetamisel ning oskame oma tegemisi ka veidi teise nurga alt vaadata. Täielikult on personalivahetuse kasu võimalik hinnata aga siis, kui meie projektijuht on omakorda Suurbritannias elluviidavate projektidega tutvuda saanud. Meie piirkonnad on sarnased, kuid lähenemine probleemidele erinev. Seepärast on just ideede kogumine väga väärtuslik edaspidiseks arendustööks Jõgevamaal,” rääkis Aive Tamm.
i
EILI KOITLA
