Jõgeval Betti Alveri muuseumis saab selle kuu lõpuni vaadata Konrad Mäe ateljeesse koondunud Tartu kunstnike näitust “Betti, kibuvits õitseb”. Alveri 110. sünniaastapäevale pühendatud näituselt võib leida tema isikust ja loomingust, aga ka Tartu linnast inspireeritud töid.
Mõtte, et Konrad Mäe ateljee maalijad võiksid Betti Alverile tema juubeli-sünniaastapäeva puhul kunstilise kummarduse teha, tuli luuletaja nime kandvalt muuseumilt ja kunstnikud võtsid väljakutse vastu. Et näitusetööde hulgas on terve rida Betti Alveri portreesid, tekib näitust vaadates tunne, nagu oleks luuletaja oma lapsepõlvekoju külla tulnud.
Alveri portreteerimisel on kätt proovinud viis autorit: Artur Kuus, Evi Tuvikene, Koidu Laur, Evi Gailit ja Astrid Helberg. Alveri-teemaga kursis olijad tunnevad kindlasti kohe ära fotod, mis portreteerijatele eeskujuks on olnud. Artur Kuus on loonud koguni kaks kardinaalselt erinevat taiest: moodsa digiprinditehnikas töö, millel noore Alveri kujutis moodustub pealtnäha suvalisest joonterägast, ja klassikalise õlimaali, mis kujutab eakat Bettit. Tõsi, väikese vimka on Kuus ka teise pilti peitnud: luuletaja kaelust ehtiv pross on tehtud helkurist.
Evi Tuvikese pastellitehnikas portreel (“Betti Alver”) on luuletaja silmad ja suujoon kukkunud välja ehk natuke kalgid, aga noore Alveri vaim on siiski päris hästi tabatud. Evi Gailiti miniatuurse akvarellportree (“Üks luuletus”) kohta võib öelda midagi sarnast: pildi pind on küll väike, aga Alveri vaimu mahub sellele piisavalt.
Näota Betti
Koidu Lauri ja Astrid Helbergi Betti-nägemus on romantilisem kui eelpool mainituil. Laur on maalinud portree (“Tähetunnid Bettiga”) vaid sinist ja valget kasutades ning pannud noore unistava Betti välja vaatama lume- või tähesajust. Kuuendana võiks portreteerijate ritta lisada aga veel Sirje Piiri, kelle maalidel “Teisiti kui olemine” ja “Tuulest viidud” pole küll välja toodud Alveri nägu, ent ilmselgelt kujutavad ka need tööd Alverit. Tundub, nagu oleks suur austus luuletaja vastu takistanud kunstnikul tema nägu maalimast, aga eriti “Tuulest viidud” ‒ habras naisefiguur tuisus ‒ on välja kukkunud väga võluv ja alverlik.
Alveri loomingust inspireeritud töödest jätavad eriti ereda mulje Maris Tuulingu õlimaalid “Valge vares” ja “Pähklikoor”. Juba Tuulingu isikupärane maalimislaad naelutab pilgu neile piltidele, ent lisaks sellele on kunstnik osanud suurepäraselt edasi anda Alveri poeemide “Lugu valgest varesest” ja “Pähklikoor” sisu ja vaimu. Alveri loomingut on püüdnud kunstivahenditega interpreteerida ka Koidu Laur (“Kui elu on vaid uni”), Lemme Haldre (“Tore on turtsaka tuulega”) jt.
Näituselt leiab ka Tartu motiive. Kui arvestada, et Betti Alveri ja teiste arbujate jaoks oli seos Tartuga väga oluline, siis ei tähenda nende eksponeerimine sugugi Alveri-teemast kaugenemist. Seda enam, et Konrad Mäe ateljee seltskond lähtub tänapäevalgi suuresti omaaegses kõrgemas kunstikoolis Pallas kehtinud printsiipidest. Ning Pallast ja Arbujaid võib pidada mitmepalgelise Tartu vaimu eri tahkudeks.
Kohvikust muuseumi
Konrad Mäe ateljee on Tartus 1988. aastast tegutsev vabaakadeemia, kuhu tulevad õppima enamasti väljakujunenud isiksused, kes mingil muul alal professionaalsuse juba saavutanud. Praegu juhendavad ateljees käijaid eelkõige raamatukujundajana tuntud Andres Rõhu ning Maris Tuuling ja Peeter Krosman, ent ka soliidses eas endine juhendaja Heldur Viires astub aeg-ajalt ateljeest läbi, et vaadata, mida seal tehakse.
“Alveri-teema võttis vastu kes kuidas,” ütles Andres Rõhu. “Mõnele mõjus see enam, mõnele vähem inspireerivalt. Küll aga meeldis kõigile mõte teha näitus Jõgeval Betti Alveri muuseumis. Oleme seal varemgi üles astunud ja meile see ruum istub.”
Andres Rõhu sõnul lahendas iga kunstnik ülesande omas võtmes ja kokku tuli väljapanek päris huvitav.
Kui Konrad Mäe ateljee maalijaid astub Alveri-muuseumi näitusel üles kolmteist (senini on neist mainimata Mari-Ann Remmel, Külli Trummal, Aita Keerberg ja Allan Gulli), siis tegelikult on näitusel ka neljateistkümnes autor: Tartu kunsti elav klassik Helle Vahersalu. Tema meisterlik Betti Alveri portree ripub tavaliselt Tartus Wilde kohvikus. Alveri muuseumi juhataja Toomas Muru ja varahoidja Heli Järv nägid seda seal, vaimustusid sellest ning ajasid asjad niikaugele, et siinnegi publik seda teost mõnda aega näha saaks. Nüüd ongi see koos Konrad Mäe ateljee kunstnike loominguga Alveri muuseumis väljas.
Loodetavasti jätkub kunstihuvilistel, kel näitus veel nägemata, pühadesagina sees aega muuseumi minna ja see üle vaadata. Ning tutvuda ka muuseumi uue, 23. novembril avatud ekspositsiooniga. See on seda väärt.
RIINA MÄGI
