Ürituse ellukutsuja ja hinge, eesti keele ja kirjanduse ning ühiskonnaõpetuse õpetaja Helge Maripuu sõnul on Jõgeva Ühisgümnaasiumis Betti Alveri sünniaastapäeva alati meeles peetud. Viiel korral on kool osalenud ka suurel “Tähetunnil”. Alates 2000. aastast on Jõgeva Ühisgümnaasiumis oma mälestustund, kus kõik klassid alates kaheksandast oma luulekavadega osalevad.
Tänavuse mälestustunni teema oli sarnaselt eelmiste aastatega sarnane “Tähetunniga” ning inspireeritud Ott Arderi luuleridadest: “See on nüüd selge, et tarvis on imevähe….”
Samuti on kujunenud traditsiooniks, et mälestushetkedel Tartu Raadi kalmistul Betti Alveri haual, kuhu luuletaja mälestuseks viivad lilled mõlema kooli esindajad, esinevad luulepõimikuga Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpilased. Nii oli see ka tänavu, 11. klassi esitatud põimik kõlas ka Alveri mälestustunnis.
Õpilased olid leidnud erinevaid vaatenurki, toomaks luulet kuulajate-vaatajateni. Oli nii hingestatud luulelugemist kui ka lühikesi ja löövaid, teatritükkidena mõjuvaid lühikesi luuleetendusi.
Võitjatiitlid läksid üheteistkümnendatesse klassidesse, kus eesti kaasaegsete luuletajate loomingut ja samas ka näitlemisoskust ja inspiratsiooni kasutades toodi lavale punkliikumine ja erinevate põlvkondade vastuolud.
Rändauhinna, raamatu “Tuhande Aasta Tarkus” võitnud 11b klassi neiud Kai Habakukk, Daisi Hansing ja Kadi Kukk panid kava kokku vähem kui nädala jooksul. Oma kavas “Tänapäeva imed” kasutasid nad Villu Tamme, Merle Jäägeri ja Tõnu Trubetsky luulet. Tüdrukud rääkisid, et klassi esinemine oli üldse küsimärgi all, keegi ei võtnud eriti vedu. Siis otsustasid kolm neidu ikkagi asja enda peale võtta ja ära teha. Ja nagu selgus ? väga edukalt. Neiud ütlesid, et varem on kogetud ka lavakrampi ja esinemishirmu, kuid seekord mitte, kõik tuli välja väga lihtsalt ja loomulikult.
Ootamatu lahendusega punkkava esitanud 11a klassi noored, kes auhinnaks kutsed ja rinnamärgid suurele “Tähetunnile” said, mainisid, et tegelikult polnud punkluulet esialgu sisse mõeldudki, kuid raamatukogus otsides leiti huvitavat materjali. Nende kavasse oli miksitud Contra loomingut ja Erni Krusteni luuletus “Seebimull”. Kava käsitles väga ilmekalt erinevate põlvkondade vastuolusid ja andis ka ülevaate sellest, mis on punk.
Urmo Kõiv, Kristjan Vahtla, Triin Kuusik ja Mairi Mitt leidsid, et kava peab olema lühike ja lööv, nõuab lisaks head koostööd osatäitjate vahel. Ainult heast luulelugemise oskusest on natuke vähe. Lisaks esikohale võitis see trupp veel ühe tiitli- parima naisnäitleja oma. Osatäitjad ise arvasid, et Mairi Mitt sai naisnäitleja tiitli osava kukkumise eest. See trikk nõudis ikka üsna tõsist harjutamist. Parima meesmängija tiitli sai Tõnn Laos.
Nii Helge Maripuu, kes lisaks õpetajatööle kuulub ka Betti Alveri Fondi Nõukogusse, kui ka noored näitlejad arvasid, et hea luulekava on lühike, lööv ja vaimukas, mõtestatud ning ka hingestatud luule lugemine kuulub asja juurde.
Helge Maripuu pidas väga tähtsaks, et kaks Jõgeval asuvat gümnaasiumi teevad luulepäevade osas edukalt koostööd. Mälestustunni võitjatele ning Alveri haual esinenutele olid kingituseks “Tähetunni” kutsed ja rinnamärgid. Maripuu on veendunud, et kaks ühe linna kooli ehk hästi suurtele päevadele ei mahugi. Kuid oma panuse luuletaja mälestamisse annavad mõlemad ning teevad seda käsikäes, mitte konkureerides. Noored ütlesid, et nad lähevad kindlasti “Tähetunni” etendusi vaatama ja kogemusi saama ning oleks sinna läinud ka siis, kui kutset ei oleks saanud.
EVA KLAAS
